Palgatöötajate keskorganisatsioon SAK ja ametiühingud alustavad järgmisel nädalal streike, et seista vastu valitsusepoolsele tööelu nõrgendamisele, ütles SAKi esimees Jarkko Eloranta täna ametiühingute ühisel pressikonverentsil. Aktsioonid algavad järgmise nädala teisipäeval ja need on maksimaalselt 24-tunnised tööseisakud. Eloranta sõnul on need „viimane hoiatus”, vahendab Ilta-Sanomat. Soome Tööstusliit kuulutab streigid välja neljapäeval ning streike

Eestis kehtestati 1. juulil 2023 uued haigushüvitiste reeglid, mille kohaselt ei hüvitata esimesi kolme haiguspäeva. See muudatus on põhjustanud muret selle pärast, et see võib viia haigena tööl käimise suurenemiseni. Uuringud näitavad, et rohkem kui iga teine inimene (61%) Eestis käib haigena tööl, sest ei julge rahapuuduse tõttu haiguslehte võtta.

Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad. Tegevuskava koostamisel saavad kõik sõna

Sotsiaalministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt hakataks tööle naasnud vanematele maksma haiguslehele jäämisel enam mitte miinimumhüvitist, vaid hüvitist kas eelneva aasta jooksul teenitud tulult või vanemahüvitise järgi, kumb iganes on soodsam. Eelarvest võtab muudatus 4,5 miljonit eurot aastas. Probleem, et vanemapuhkuselt tööle naasja haigushüvitist ainult alampalga ulatuses saab, on kestnud aastaid.

Asjatundjate hinnangul on rasedate diskrimineerimine sotsiaal- ja tervishoiusektoris suur probleem. Kaks haiglaõde räägivad Yle-le, kuidas nende töösuhe rasedusega katkes. Viis aastat tagasi oli 38-aastane Laura töötanud Haartmani haigla erakorralise meditsiini osakonnas aasta ja neli kuud. Selle aja jooksul oli töö juures olnud viis asendust. Ta oli sel ajal lapseootel ja otsustas

Asjatundjate hinnangul on rasedate diskrimineerimine sotsiaal- ja tervishoiusektoris suur probleem. Kaks haiglaõde räägivad Yle-le, kuidas nende töösuhe rasedusega katkes. Viis aastat tagasi oli 38-aastane Laura töötanud Haartmani haigla erakorralise meditsiini osakonnas aasta ja neli kuud. Selle aja jooksul oli töö juures olnud viis asendust. Ta oli sel ajal lapseootel ja otsustas

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Muudatusi on tulemas ka teistes töövõimetushüvitise maksmist puudutavates aspektides. Muudatuste eesmärk on võimaldada töötajal saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist, teatas ministeerium. Eelnõu

“Olukord, kus töötajad peavad esimesed kolm haiguspäeva kandma nii öelda enda isiklikust kaukast, pole mitte kuidagi õigustatud. Pärast muudatust näeme taas ahelreaktsiooni haige töötaja ametikohal nakkust levitamas ja poole vinnaga panustamas. Ja ega julgegi muud soovitada, sest arved tahavad ju maksmist ja lapsed õpetamist. Kui riik langetab sedavõrd lühinägelikke otsuseid,

Ida-Virumaal Uikala prügilas, mis ametlikult kuulub Ossipenko naisele, on kolmapäevast üks töötaja vähem. Paraku ei kirjutanud ta lahkumisavaldust, vaid sai tööpostil surma. Miks, selgitab politseiuurimine. 3. mail teatati politseile, et Toila vallas Kukruse külas avastati töölise surnukeha. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses. Menetlust alustati paragrahvi alusel, mis käsitleb töötervishoiu-

Telemarketingi firma vallandas Soomes töötaja väitega, et ta oli haiguslehel olles ja lapse haiguse ajal käinud välismaal koertenäitustel. Lisaks heideti naisele ette ebaviisakat juhtimist. Ida-Soome ringkonnakohus peab sarnaselt esimese astme kohtuga vallandamist põhjendamatuks. Naine saab hüvitist kokku 46 281 eurot, vahendab Ilta-Sanomat. Vaatluse all oli ka periood enne naise tööle asumist,