Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks 3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest. „Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. Euroopa Komisjon eraldas

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 23.–24. septembrini Tallinna lauluväljakul toimuval mee ja mesinduse messil. Mõlemal päeval saavad huvilised infot ja nõuandeid selle kohta, millega alustav mesinik ja/või meemüüja arvestama peavad. „Ka mesilaste pidaja on loomapidaja ja peab oma mesilased registreerima põllumajandusloomade registris (PRIAs), seda olenemata mesilasperede arvust ja tegevuse eesmärgist,“ rääkis

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks 3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest. „Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. Euroopa Komisjon eraldas

Soome 2024. aasta eelarve puudujääk tuleb suurem, kui võimuliit varem ennustas. Ettevõtjasõbralik koalitsioon jõudis eelarves kokkuleppele ja laseb puudujäägil kasvada, kuna majanduslik olukord muutub üha keerulisemaks. Soome eelarve puudujääk tuleb 11,5 miljardit eurot. Augustis eeldas rahandusministeerium, et puudujääk tuleb 10,1 miljardit eurot. Suurenenud puudujääk tekkis maksutulude vähenemisest. Rahvusringhääling Yle kirjutab,

ETV „Esimese stuudio“ debatil oli kõne all riigi eelarve, millega läbi häda täna õhtuks valitsuskoalitsiooni poolt kokkuleppele jõuti. Koos sellega räägiti elavalt maksudest ja kärbetest. EKRE-t esindas erakonna esimees Martin Helme, kes oli väga kriitiline valitsuskoalitsiooni suhtes. Ta meenutas, et EKRE pani pangamaksu lauale juba kevadel, nüüd jääb see ära. Helme

„Oleme majanduse pikaajalises languses. Positiivset pilti niipea enam ei paista ja peame olema valmis veelgi pessimistlikumaks stsenaariumiks. Järgnevad suuremad koondamised on meie tulevik,“ rääkis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni riigi rahanduse olukorra arutelul konjunktuuriinstituudi juhataja Peeter Raudsepp. Tema sõnul on majandus sisenenud uude olukorda ning riik peab hakkama saama teistsuguses majanduskeskkonnas.

Ettevõtlusorganisatsioonid on vastu eelnõude menetlemisele kiirkorras ning paluvad Vabariigi Valitsusel peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning 34 ettevõtlusorganisatsiooni pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, olles rahulolematud ministeeriumide õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul jätavad ministeeriumid ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad. Üksnes septembris on

  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvist majandusprognoosi ja rahanduse olukorda. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on Eestis juba kuuendat kvartalit majanduslangus, mis on kujunenud laiapindseks. „Ebakindlus on suur nii tarbijate kui ettevõtete seas. Inimeste ostujõud on vähenenud ning tööstustoodang järsult kukkunud,“ ütles

Sõjaline riigikaitse elavdab lisaks kaitsetööstusettevõtete toetamisele Eesti majandust tervikuna. 2022. aastal jõudis kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest tagasi Eesti majandusse 265,5 miljonit eurot ehk 53 protsenti. Kogu kaitse-eelarve oli 2022. aastal 772 miljonit eurot, millest kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringud ja majanduskulud olid kokku 498 miljonit eurot. 2021. aastal olid kaitseministeeriumi valitsemisala

aja Kallase abikaasale Arvo Hallikule antud laen on olnud Eesti poliitikas viimastel kuudel üks kõneainet tekitavamaid teemasid. Laen jäi Kaja Kallase majanduslike huvide deklaratsioonis kajastamata, mistõttu on tekkinud küsimusi, kas ta on täitnud oma kohustusi riigikogu liikmena. Laen anti 2022. aasta jaanuaris ja see oli mõeldud investeeringuteks. Laenusumma oli 350