Vaktsiinikindlustuse loomisega soovime anda inimestele kindlustunde vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimisel on esinenud väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Soovime nii julgustada inimesi vaktsineerimise kasuks otsustama ja seeläbi nii ennast kui teisi raske haigestumise eest kaitsma,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja

Vastab tõele, et lapsed ei ole koroonaviiruse riskirühmas, sest enamasti põevad nad seda haigust üsna kergelt. See aga ei tähenda, et COVID-19 lapsi ei ohustaks. Faktid on järgmised: Hetkel nakatuvad kõige rohkem Eestis koroonaviirusesse just lapsed. Kõige rohkem positiivseid teste on olnud 12-15-aastaste vaktsineerimata laste hulgas, neile järgneb 7-11-aastaste vanusegrupp.

11. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 251 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 188 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 150 ehk 79,8% on vaktsineerimata ja 38 ehk 20,2% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 45 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: 7-aastane poiss, 71-aastane naine

Covid-19-sse tuleks suhtuda nagu endeemilistesse viirustesse nagu gripp ja valitsus peaks lõpetama massvaktsineerimise ning tõhustudooside kampaania, ütles endine Suurbritannia vaktsineerimise projektijuht Clive Dix. Dix kutsus üles uuendama Suurbritannia koroonastrateegiat. “Me peame analüüsima, kas tõhustusdoosidega riskigruppide vaktsineerimine on vajalik. Suurbritannia peaks nüüd lõpetama massilise elanikkonnapõhise vaktsineerimise,” ütles Dix The Guardiani vahendusel. Ta rõhutas

„Kuna omikron erineb varasematest tüvedest olulisel määral, siis on ka see olukord tekkinud, kus varasem covidi läbipõdemine ei tähenda seda, et Omikroni ei ole võimalik nakatuda. Kui on inimesi, kes tahavad loomulikku immuunsust saada läbipõdemise tee, siis see ei ole just kõige parem mõte,“ ütles Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus

“Nüüdseks on kõik Eesti elanikud saanud oma igapäevaelus ja rahakoti kaudu tunda “Mina pean saama peaministriks, muidu ma suren” valitsuse aega. Selle, peaaegu aasta jooksul on suudetud toota kobarkäkke ja seadusekäkke, korruptsiooni ja muidugi valet, valet ja veelkord valet. Juristiharidusega ja advokaadi kutsetunnistusega peaminister on jäänud korruptsioonivalitsuse liistude juurde kõiges,

Peaminister Kaja Kallas märkis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil COVID-19 olukorra kohta, et lähiajal on oodata seoses omikronitüve levikuga väga suuri nakatumisnumbreid. “Nagu ka teisi riike, nii tabab ilmselt ka meid varsti omikroni hiidlaine ja peame arvestama, et nakatumisnumbrid lähevad väga suureks,” rääkis ta. Kallase sõnul on Eestis jätkuvalt probleemiks vaktsineerimata inimeste

Kui inimene ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, peab ta alates 10. jaanuarist reisilt tulles jääma senise kümne päeva asemel eneseisolatsiooni seitsmeks päevaks. Lapsed ja noored, kes pole vaktsineeritud või haigust 6 kuu jooksul läbi põdenud, saavad endiselt reisilt tulles testimisega oma isolatsiooniperioodi lühendada.

Valitsus lühendab alates 10. jaanuarist koroonaviirusega nakatunu lähikontaktse karantiini, välisreisilt riiki saabumise eneseisolatsiooni ning laste ja noorte lihtsustatud karantiini kestust kümnelt päevalt seitsmele. Lähikontaktist seitsmenda kuni kümnenda päevani on tungiv soovitus jälgida tähelepanelikult oma tervist ja võtta kasutusele kõik nakkusohtu vähendavad abinõud. Vaktsineeritud inimestele ja viimase kuue kuu jooksul COVID-19

Seoses koroonaviiruse deltatüvest kolm korda nakkavama omikrontüve levikuga on 7 päeva keskmine nakatumisnäitaja Eestis tõusnud üle 1000, mis tähendab, et koroonaviiruse levik on kõige kõrgemal ehk punasel tasemel. Tänase päeva seisuga nakatub Eestis 7 päeva keskmisena 1075,9 inimest. Riskimaatriksi teise põhinäitaja, 7 päeva keskmise hospitaliseeritute arvu järgi on Eesti kollasel