Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused aitavad tõkestada kasvuhoonegaaside ebaseaduslikku kaubandust ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega seati eesmärk 2030. aastaks toota Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse. Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse (568 SE) eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku

Tallinna abilinnapea Betina Beškina ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et toimetulekutoetuste saajate hulk pealinnas on kõvasti kasvanud. „See on muret tekitav tendents ning toetuste saajate hulk aina kasvab,“ tõdes ta. Linnavalitsus saatis volikokku määruse eelnõu, millega korrigeeritakse toimetulekutoetuse maksmisel arvesse võetavate üüri, elektri ja kütmisega seotud eluasemekulude piirmäärasid, mis on võrreldes

8. oktoobril kell 23.09 teatati, et Põltsamaal Nurme tänaval põleb kahekorruseline puidust kortermaja. Päästjate saabudes oli teise korruse aknast näha leeke. Päästjad tõid korteritest välja kaks inimest, kellest ühe kiirabi haiglasse toimetas. Haiglasse viidud noorem mees leiti põleva korteri ukse lähedalt ja naisterahvas kõrval korterist, kuhu tuli ka juba levis.

Äsja pankrotistunud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu võib osutuda püramiidskeemiks, mis neelas tuhande inimese säästud. Ühistusse kuulub umbes tuhat avalikku liiget, kellest suure osa moodustavad pensionärid, kirjutab Eesti Ekspress. Kokku on ühistus hoiustatud üle 16 miljoni euro. Sellest 50 000 eurot on (europarlamendi saadiku Urmas – toim) Paeda säästud. 2021. aasta aprillis

Prokuratuur esitas määruskaebuse, et vaidlustada Viru maakohtu 20. septembri määrus, mis vabastas politseinikutapjast eluaegse vangi Romeo Kalda ennetähtaegselt. Prokuratuur põhjendas oma otsust sellega, et Romeo Kalda on viimati süüdi tunnistatud Harju maakohtu otsusega (24. mai 2010). Ta tunnistati süüdi kahes episoodis – tapmisele kihutamises, mis on toime pandud piinaval viisil

Politsei pidas eile, 3. oktoobri õhtul Viljandis kinni joobes 49-aastase mehe, keda kahtlustatakse 62-aastasele mehele surmavate vigastuste tekitamises. Eile õhtul kella 21.20 ajal anti häirekeskusele teada teadvuseta mehest Viljandis asuvas korteris. Meedikud viisid 62-aastase raskelt viga saanud mehe haiglasse, kus ta paraku arstide pingutustest hoolimata suri. Viljandi politseijaoskonna juht Margus

3. oktoobri õhtul kella 21.20 ajal anti häirekeskusele teada teadvuseta mehest Viljandis asuvas korteris. Meedikud viisid 62-aastase raskelt viga saanud mehe haiglasse, kust ta paraku kõikidest pingutustest hoolimata suri. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 49-aastase joobes mehe. Juhtunu täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses. Politsei pidas Viljandis kinni tapmises kahtlustatava 49-aastase

Tänu 2019. a sügistormi purustustele hakkasid riigiametid tõsisemalt ellu viima nn generaatoriplaani, et elutähtsad teenistused elektrikatkestuse tõttu välja ei sureks. Kuid endiselt ripuvad õhus küsimärgid, mismoodi ja kust saada elektrikatkestuse korral tanklast kütust ning kuidas stimuleerida kortermajade ühistuid soetama vähemalt ühte üldkasutatavat generaatorit. Üks elektrikatkestuse oht tekib, kui Venemaa soovib

Täna kell 20:00 stardib Kanal 2 saate „Südamesoov“ kolmas hooaeg, mille avasaade viib meid tagasi möödunud aasta 12. augustisse, mil Tartus Jaama tänava kortermajas kärgatas gaasiplahvatus. Mastaapses õnnetuses oli üks hukkunu ning viga sai viis elupäästjat. Kõige raskemini sai viga Mart, kelle elu rippus ligi kuu aega pärast õnnetust juuksekarva

Valitsus kinnitas järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning saadab need arutamiseks Riigikogule. Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides. 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti ohkem kui 2022. aasta