Olukord Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale on mitmel moel väljendunud ka küberruumis. Alates aasta algusest on Ukraina ettevõtete, riigiasutuste ja teiste organisatsioonide pihta tehtud palju teenusetõkestusründeid (DDoS) ja näotustatud veebilehti ehk ründajad on kuvanud veebilehe asemel oma sõnumi. Invasiooni algusest alates ulatuslikuima mõjuga rünnak toimus 28. märtsil Ukraina suurima telekomiettevõtte Ukrtelekom

Olukord Ukraina sõja vahetu mõju Eesti küberruumile on siiani olnud piiratud, mõjuga intsidentide arv püsib tavapärasel tasemel ja elu häirivaid ründeid, mida saaks konfliktiga seostada, ei ole toimunud. Samas on CERT-EE täheldanud järgmist: Välismaistelt IP-aadressidelt lähtuv haavatavuste kaardistamine veebruaris ja märtsis on olnud tavapärasest aktiivsem, sealhulgas vahetult enne Vene invasiooni

Käimasolevas sõjas on poole valinud mitte ainult riigid, vaid ka mitmed tuntud kuritegelikud küberrühmitused ja ideoloogiliselt motiveeritud häkkerid ehk häktivistid. Rahvusvaheline häkkerite grupp Anonymous on teatanud mitmete Venemaa riigiasutuste ja teiste organisatsioonide vastastest rünnetest Ukraina toetuseks, samuti ründasid nad korduvalt Vene riiklikke telekanaleid ja asendasid sealse sisu videokaadritega Venemaa sõjalisest

Olukord „Tere hommikust Mis on meie pangasaldo, kas saame maksta 25,000€ täna?“ „Tere  Mul on arve, mis nõuab kiiret tasumist. kas sa saad sellega kohe hakkama? Andke mulle teada, et saaksin teile pangarekvisiidid ja arved saata.“ Need on väljavõtted petukirjadest, mis on viimaste kuude jooksul jõudnud Eesti ettevõtete ja asutuste

Riigikogu infotunnis vastasid saadikute küsimustele kaitseminister Kalle Laanet, riigihalduse minister Jaak Aab ja siseminister Kristian Jaani. Rene Koka küsimus siseminister Kristian Jaanile puudutas Eesti tsiviilelanike kaitse plaane sõja korral. Jaani tõdes, et siiamaani on kõik ohustsenaariumid põhinenud hübriidohtudel, näiteks nähti ette vajadust planeerida inimeste evakueerimist ühest Eesti piirkonnast teise, kuid

Ukraina inimõiguste ametniku sõnul „piinati ja väärkohtleti vangistuses rohkem kui kümmet Ukraina naissõdurit, kes Venemaa vägede kätte langesid“. Reedel vahetasid Ukraina ja Venemaa sõjavange, 86 vabastatud sõduri hulgas oli ka 15 naist, vahendab CNN. Pärast sõdurite tabamist Vene vägede poolt viidi naised Valgevenesse ja seejärel Venemaal Brjanskis asuvasse eeluurimisvanglasse, kus

Paavst Franciscus mõistis hukka „Butša veresauna“ ja suudles Ukraina lippu. „Hiljutised uudised Ukraina sõjast, selle asemel, et tuua leevendust ja lootust, tõid kaasa uusi julmusi, näiteks Butša veresauna,“ vahendas Reuters tema sõnu. „Julmus, mis on muutunud üha kohutavamaks isegi tsiviilisikute, kaitsetute naiste ja laste vastu. Õhtuleht.

Sumõ regioonist leiti Ukraina maratonijooksja Serhii Pronevitši surnukeha. Märgid viitavad, et meest oli enne hukkamist piinatud. Nagu paljud teised sportlased, ühines Pronevitš Venemaa invasiooni tõttu sõjaväega, kuuludes luuremeeskonda, mis Vene vägede liikumisi kaardistas. Viimane kontakt Pronevitšiga oli 12. märtsil. Pole teada, mis temast edasi sai. Kahtlustatakse, et teda ei tapetud

Enne kui hakata järgmise koroonaviiruse leviku laine tulles ühiskonnas uusi piiranguid kehtestama, tuleks Covid ümber defineerida ohtlikust nakkushaigusest hooajaliseks viirushaiguseks nagu näiteks Rootsis, ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” viroloog Irja Lutsar. Teadusnõukoda juhtinud Lutsari sõnul peab enne piirangute taaskehtestamist defineerima, mis haigusega Covidi puhul tegu on, sest selle põhjal saab

Jäämurre Pärnu ja Liivi lahel vältas sel talvel 116 päeva ning selle aja jooksul osutas jäämurdja EVA-316 Pärnu sadamat külastanud laevadele jäämurdeteenust 216 korda. Soome lahel oli väga pehme talv ja jäämurde vajadust ei tekkinud. Jäämurde alguseks Pärnu ja Liivi lahel oli 10.12.2021 ja jäämurre lõpetati 05.04.2022. Pärnu lahel osutas