Uudised

Venemaa agressioon Ukrainas – kas ka kübersõda?

Olukord

Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale on mitmel moel väljendunud ka küberruumis. Alates aasta algusest on Ukraina ettevõtete, riigiasutuste ja teiste organisatsioonide pihta tehtud palju teenusetõkestusründeid (DDoS) ja näotustatud veebilehti ehk ründajad on kuvanud veebilehe asemel oma sõnumi.
Invasiooni algusest alates ulatuslikuima mõjuga rünnak toimus 28. märtsil Ukraina suurima telekomiettevõtte Ukrtelekom vastu, mille tõttu jäi ligi 80% klientidest tundideks ilma internetita. Telekommunikatsioonisektori vastu on toimunud ka teisi, väiksema mõjuga küberründeid ning mõistagi tekitab teenusekatkestusi ka otsene sõjategevus ehk kuulirahe ja pommitamine.

Massiliselt saadetakse pahavara ja õngitsuskirju Ukraina riigiasutuste ja relvajõudude personalile, aga ka tavalistele Ukraina kodanikele. Õngitsuskirjade sihtmärgiks on olnud ka Ukraina tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid ja nende teemadega tegelevad Euroopa ametnikud.

Küberründeid on Ukrainas kasutatud ka valeinfo levitamiseks. Näiteks kompromiteeriti kohalike omavalitsuste veebilehed, kuhu postitati omavalitsuste nimel teateid Kiievi langemise kohta. Kompromiteeritud Ukraina uudisteportaalides (nt Ukraine 24) levitati deepfake videot Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskõist.

Lisaks on alates aasta algusest Ukraina asutuste ja ettevõtete poole teele pandud vähemalt viite tüüpi hävituslikku pahavara, mis kustutab nakatatud seadmest andmed ja muudab need kasutuskõlbmatuks.

RIA hinnang

Seni Ukraina vastu sooritatud küberründed on valdavalt olnud primitiivsed – nendega ei vii riiki rivist välja ega alluta oma tahtele. Ukrtelekomi puhul oli tegemist juba tõsisema ründega kriitilise tähtsusega taristu vastu, ent üldiselt võib öelda, et laastavaid küberrünnakuid on seni näha olnud vähem, kui eeldati. Põhjuseid võib olla mitu, sealhulgas:

  •  küberründed on viis võimu näitamiseks mittekonventsionaalsel moel, kasutades ära nn halli ala, mis kaob, kui füüsiline sõda on käes;
  • hävituslikumad küberründed võivad kanduda üle teistesse riikidesse ja Venemaa pelgab seda, st ei taha (veel) eskaleerumist läänega;
  • Venemaa rakendab oma kübervõimekusi Ukraina ja lääneriikide vastu alles hilisemas etapis, kui sõjaline tegevus on ummikusse jooksnud ja sanktsioonide mõju on hakanud rohkem tunda andma.

Praeguses faasis ei pruugi ulatuslikud küberründed lääneriikide pihta Venemaale ka otsest geopoliitilist kasu tuua. Pigem võib neil hoopis olla lääneriike ja Ukrainat ühendav mõju. Samas tegutseb Venemaa hoogsalt nn halli ala piires, kasutades küberründeid lisaks luureinfo kogumisele ka infooperatsioonideks ja teenuste häirimiseks.

Lisaks lastakse vabalt vohada sealsel kübervandalismil ja -kuritegevusel, kuniks nende sihtmärgid Venemaa omadega kattuvad. Nii on Eesti ja teiste lääneriikide jaoks küberohu tase hetkel küllalt suur, sest Ukrainale häälekalt toetust avaldanud, abi saatnud ja Venemaale ranged sanktsioonid kehtestanud riigid võivad kättemaksus eraldi sihtmärgiks sattuda.

Jaga
Back to top button