Neljapäev , 29 veebruar 2024
Erakorralised uudised
covid gb2a12b0c4 640

Rasedusaegne positiivne koroonatest suurendas surnultsünni riski kolm korda

Teadusuudis

Rasedusaegne positiivne koroonatest ei mõjutanud Eestis preeklampsia ja eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski, kuid tõstis surnultsünni riski ligi kolm korda. Sellisele tulemusele jõudsid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli teadlased 2020.–2021. aasta andmetel tugineva registripõhise uuringu kaudu.

Uuringute tulemused näitavad, et raseduse ajal põetud koroonaviirusinfektsioon suurendab ema surmariski, samuti ema ja vastsündinu intensiivravi vajaduse riski. Viiruse põdemise seosed enneaegse sünnituse, surnultsünni, väikse sünnikaalu, preeklampsia ja keisrilõigetega on eri riikides tehtud uuringute tulemuste alusel osaliselt vastuolulised. COVID-19 haiguse kulgu ja mõju rasedusele võivad mõjutada ema vanus, kehamassiindeks ja kaasuvad haigused, samuti viiruse tüüp ja raseduse suurus, mil ema viirusega nakatub.

Kuidas mõjutas nakatumine raseduse kulgu?

Selleks, et uurida, milline oli Eestis rasedusaegse positiivse koroonatesti mõju rasedusele, sünnitusele ja vastsündinule, viisid TAI ja Tartu Ülikooli teadlased ellu registripõhise uuringu. Uuringusse kaasati kõigi 2020. ja 2021. aastal Eestis sündinud laste andmed. Kokku analüüsiti 26 211 vastsündinu andmeid.

Ilmnes, et rasedusaegne SARS-CoV-2 infektsioon suurendas Eestis surnultsünni riski ligi kolm korda ja perinataalsurma riski üle kahe korra, kuid seoseid teiste rasedustulemitega ei leitud.

Täpsemalt selgus, et positiivne SARS-CoV-2 test raseduse ajal ei mõjutanud preeklampsia ega eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski. Küll aga suurenes vähesel määral hädakeisrilõikega sündimise risk. 2021. aasta andmete analüüsist ilmnes, et vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu vähendas veidi perinataalsurma riski.

Sünnid Eestis

Uuringu esmaautori, TAI vanemteaduri Piret Veeruse sõnul vajab rasedate vaktsineerimine enam tähelepanu ja julgustamist, sest see aitab vähendada viiruse põdemisest põhjustatud riske rasedusele.

Teenuseid ja abi rasedatele võimaldati ka kriisi ajal

Positiivseks peab dr Veerus asjaolu, et kriisi ajal abi kättesaadavus rasedatele Eestis ei katkenud. „COVID-19 pandeemia ajal tagati lapseootel naistele teenuste kättesaadavus – see oli hädavajalik ja õige otsus, mis aitas vähendada riske laste ja emade tervisele“, kommenteeris dr Veerus. Ta tõi esile sedagi, et Eestis on suurepärased registrid oluliste tervishoiupoliitiliste analüüside tegemiseks ja neil põhinevate otsuste vastuvõtmiseks. Kõnealuse uuringu tegemiseks kasutati raseduse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi andmeid.

Kokku oli 2020.–2021. aastal 65 surnultsündi, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel oli surnultsünde 0,6%, ilma positiivse testita 0,2%. Surnuna sündinud ja esimese seitsme elupäeva jooksul surnud lapsi oli kokku 84, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel 0,6% ja positiivse testita emadel 0,3%.

Eri riikides on COVID-19 põdemise mõjusid uurides jõutud erisugustele tulemustele. See on nii, sest isikuandmete analüüsimise võimalus on vähestes riikides. Enamasti analüüsitakse üldnäitajaid enne ja pärast pandeemiat või üksikute haiglate andmeid. Erisugused on ka riikide tervishoiusüsteemid ja muudatused rasedate jälgimises ning riiklikes piirangutes pandeemia ajal.

„Enneaegse sünnituse ja teiste rasedusaegsete komplikatsioonide riskiteguriteks on ema vanus, ravimata infektsioonid (sealhulgas uroinfektsioonid ja sugulisel teel edasiantavad nakkused), kõrge vererõhk, mitmikrasedus, emaka arenguanomaaliad, IVF rasedus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarbimine, rasked töötingimused, koduvägivald, ala- ja ülekaalulisus ning ema üldtervis.

“Eri riikides on rasedatele antav abi ja tervisekaitse erinevad, mis võib ka mõjutada rasedustulemit,“ selgitas Veerus. Samuti ei ole elussünni ja surnultsünni definitsioon riikides ühesugune, mistõttu on keeruline võrrelda Eesti teadlaste ja Eesti andmetel põhineva uuringu tulemusi teistes riikides tehtud uuringutega.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica.

  • Eestis kestis täielik lockdown 12.03.–18.05.2020. Sel ajal hüvitas Tervisekassa kõigile rasedatele I trimestri sõeluuringu asemel loote rakuvaba DNA testi ema vereseerumis ja peresünnitused olid peatatud, sest viiruse mõju tervisele oli teadmata, tervishoiutöötajatel puudusid isikukaitsevahendid ja haiglatel puudus testimisvõimekus.
  • Rasedusaegne jälgimine ja sünnieelsed uuringud jätkusid kogu pandeemia vältel.
  • Eelistatud olid kaugvastuvõtud, kuid toimusid vastuvõtud rasedatele (sh eraldi vastuvõtud koroonapositiivsetele), kelle uuringuid (nt rasedusaegne ultraheliuuring) ei saanud edasi lükata.
  • Inimestele pakuti pidevat laiaulatuslikku tasuta PCR testimist, koolilaste testimine koolides toimus õppetöö taastudes.
  • SARS-CoV-2 vastu vaktsineerimine oli alates 2020. aasta lõpust kättesaadav riskirühmadele, 2021. aasta aprillist kõigile.
  • Rasedaid, rasedust ja viljatusravi plaanivaid naisi julgustati vaktsineerima SARS-CoV-2 vastu.

Vaata ka:

90523589 2910115582368687 8203878982697877504 o

29.02.24 Ööpäeva liiklusinfo ja õnnetused

Eile toimus 2 liiklusõnnetust. Juhtimiselt kõrvaldati 1 alkoholi või narko tarvitamistunnustega sõidukijuhti. Liiklusõnnetused 28.02.2024 kella

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev 29 veebruar 2024

Sõnn (20. aprill – 20. mai): “Arutelud sõprade, partnerite ja avalikkusega on täna edukad. Keegi

error: Sisu on kaitstud!