“Võiks öelda, et ühelt poolt tarbisin alkoholi ilmselt igavusest, aga teisalt ka see, et mingil määral mul on selline isiksus, kes tahab väljas käia, kogeda huvitavaid õhtuid ja huvitavaid hetki,“ rääkis näitleja ja joogakoolitaja Marilyn Jurman saates Tallinna panoraam. „Seega ma olin ka rohkem avatud sellele, et ühest pokaalist veinist võib saada ühe õhtu jooksul pudel või ka kaks pudelit veini.”
Murede uputamine viinaklaasi on muutunud massiliseks. Miks otsivad nii paljud inimesed leevendust just vägijoogist? Näitlejal, joogakoolitajal ja raamatu “Mul hakkasid päevad” autor Marilyn Jurmanil on selja taga isiklik suhe alkoholiga. Naise sõnul hakkasid alkoholikogused kõvasti suurenema just siis, kui algas koroonaaeg.
Siiski, on igavus ja meelelahutuse otsimine vaid pinnavirvendus. Tegelikud põhjused peitusid märksa sügavamal. Marilyni sõnul vaevas teda ka stress ning hiljem diagnoositi naisel depressioon. “Kindlasti oli alkoholi liigtarbimine sellega seotud,“ lausus ta. „Alkohol teatavasti on tuimesti ja minu puhul ta töötas sedasi. Tarvitasin alkoholi iga kord, kui ma tundsin, et mingisugused emotsioonid käivad üle, millega ma ei taha tegeleda, tavaliselt mitte head emotsioonid, enamasti ikka halvad emotsioonid. Siis selle asemel, et need emotsioonid vastu võtta ja nendega tegeleda, ma kasutasin alkoholi tuimestina.”
Viinakuradiga kimpus üha rohkem tallinlasi
Seda, et viinakurat kimbutab üha rohkem eestimaalasi, kinnitab mullune Tallinna kainestusmajja sattunud inimeste hulk. Viimase aastaga on see arv kahetuhande võrra suurenenud, küündides 7100 inimeseni. Paljulubavalt ei alanud ka uusaasta esimene päev, mil kainenema toodi juba ligi poolsada inimest.
Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammeli sõnul on olukord viimastel aegadel väga murettekitav. “Need põhjused on tegelikult praegu koondunud väga selgelt selle ümber, et ühiskonnas on eriti kõrge stressitase,“ lausus ta. „Need inimesed, kes, jätkuvalt regulaarselt oma stressi alkoholiga tuimestavad, siis nad tegelikult ei tegeleb põhiliste põhjustega.”
Kuid siiski on mündil veel teinegi pool ja selleks on alkoholi odav hind ja lihtne kättesaadavus. “Oletame, nii, et me elame Naissaarel ja Naissaar on siis selline koht, kuhu ühtegi varianti alkoholi sisse ei tule,“ rääkis psühhiaater Jüri Ennet. „Kui mul täna seal saarel ei ole napsu ja homme ei ole napsu, siis need stressid ja pinged tuleb mingil muul moel, näiteks metsas jalutamisega maandada.”
Sagenenud perevägivald ja täiesti uus kontingent
Alkoholi liigtarbimise ja koroonapiirangute vahel saab tõmmata selge paralleeli. Viimase aasta jooksul suurenes alkoholi tõttu ka politsei koormus. Sagenenud on nii vägivalla aktid kui ka perevägivalla juhtumid. Samas tekkis orbiidile uus kontingent. Ida-Harju Politseijaoskonna välijuht Ilja Samoilovi sõnul on pilti tekkinud rohkem kontoriinimesi ja intelligentsemat seltskonda.
“Inimesed, kes elu sees ei oleks politseiga kokkupuudet saanud, on viimasel ajal orbiidil,“ lausus ta. „Vanuse poolest on kõige enam neid inimesi, kes jäävad 35-45 eluaasta vahele. Vanemad inimesed on siiski ikka need, kes on asotsiaalsed.”
Ka Tallinna munitsipaalpolitsei tõdeb, et alkoholi tarbimise kasv on viimase aasta jooksul olnud märgatav.
Tallinna Munitsipaalpolitsei patrulli ja valveosakonna vaneminspektor Margus Semjanov toob ühe näitena Balti jaama. “Balti jaam tõesti juba uppus joodikutesse,“ rääkis ta. „Kõik bussiootepaviljonid ja trammiootepaviljonid olid joodikuid täis. Inimesed vaatavad seda, kui lihtsalt alkoholi tarbimist, meie aga vaatame natukene kaugemale. On olnud olukordi, kus näiteks mänguväljakul kuus suurt tursket meest istuvad, joovad viina ja sõimavad lapsi.”
Esimene samm- otsusta, et loobud
Kuidas aga leida lahendus sellele laiaulatuslikule probleemile, mis meie ühiskonda kimbutab. Kuidas panna punkt muremägede lammutamisele alkoholiga ?
“Minu puhul aitas see, et ma lihtsalt võtsin selle otsuse vastu,“ ütles Marilyn Jurman. „Selleks, et aru saada, kui raske see on, siis selle otsuse, et ma ei taha alkoholi juua või vähemalt mitte sedasi seda tarbida, kulus seitse aastat, enne kui ma sellega hakkama sain.”
Jurmani sõnul peitub nipp selles, et esmalt tuleb otsustada, et loobud. “Sest paljud ju ikkagi ei tunnista, et see on probleem või leiavad endale ise vabandusi, et miks see on okei ja see on ka okei,“ rääkis ta. „Sa võidki on ju neid vabandusi leida, aga et ma vähemalt nagu oma peas otsustan ära, et ühel hetkel ma lõpetan. Ma ei tea, millal, aga esimene samm on see, et ma otsustan, et ma teen seda ühel hetkel.”
Sammeli sõnul leiab iga inimene endas üles need tegevused või need võimalused, kuidas oma stressi saaks maanduda ilma klaasi tõstmata. „Lihtsalt sellele peab mõtlema, peab endale esitama hästi palju miks küsimusi. Mida ma saan teha ja lihtsalt kaalutlema selle üle,” lisas ta.
