Tervise Arengu Instituut avaldatud andmete järgi pöördus 2025. aastal Eesti haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse ligi 480 000 inimest. See tähendab keskmiselt umbes 1310 vastuvõttu ööpäevas. Kuigi pöördumiste koguarv on võrreldes varasemate aastatega stabiliseerunud, püsib koormus haiglatele jätkuvalt väga suur.
Nagu ka eelmistel aastatel, moodustasid suurema osa EMO patsientidest vähemalt 15-aastased inimesed. Alla 14-aastaste laste osakaal jäi märksa väiksemaks ning vanuseline jaotus pole aastate jooksul oluliselt muutunud. See viitab sellele, et vajadus erakorralise abi järele on Eestis püsivalt kõrge eri vanusegruppides.
TAI analüütiku Aia Simm sõnul kinnitab statistika juba varasematel aastatel välja kujunenud trendi – erakorralise meditsiini osakonnad täidavad üha sagedamini esmatasandi arstiabi rolli.
„Inimesed pöörduvad EMOsse ka siis, kui perearsti juurde kiiresti ei pääse või kui tervisemure tõsidus ei ole nende jaoks selge,“ selgitas Simm.
Statistika näitab, et enamik EMOsse pöördunud patsientidest ei vaja tegelikult haiglaravi. 2025. aastal saadeti pärast esmase abi osutamist ligi 80 protsenti patsientidest kodusele ravile. Haiglaravile suunati umbes üks patsient kuuest, mis on püsinud sarnasel tasemel ka varasematel aastatel.
Ka patsientide saabumise viisid pole märkimisväärselt muutunud. Ligikaudu kolmveerand inimestest tuleb EMOsse omal käel või lähedaste abiga. Kiirabiga tuuakse haiglasse umbes veerand patsientidest, samas kui teiste raviasutuste suunamiste osakaal jääb väikeseks.
EMOdest on kujunenud oluline osa kogu Eesti tervishoiusüsteemist, kus tegeletakse lisaks eluohtlike seisundite ravimisele ka kergemate ja keskmise raskusega tervisemurede hindamisega. Suur pöördumiste arv koos suhteliselt stabiilse hospitaliseerimise määraga näitab, et EMOdel lasub järjest suurem roll patsientide nõustamisel, suunamisel ja esmase tervisehindamise tegemisel.
