Pühapäev , 25 veebruar 2024
nutiseadmd lapsed
primary education, childhood, technology and people concept - close up of elementary school students with backpacks and tablet pc computers

Vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk liigub piisavalt

Teadusuudis

Uuendatud liikumissoovitustes toob maailma terviseorganisatsioon (WHO) välja, et noortel peaks kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus aga, et piisavalt liigub vaid iga kuues noor, sealjuures vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk.

Kehaline aktiivsus toetab laste kognitiivset arengut, mälu ja on seotud paremate õpitulemustega (1) ning koolirõõmuga. Ka HBSC uuringu andmed näitasid, et õpilased, kellele meeldib koolis käia ja kes oma hakkamasaamist koolis heaks hindavad, on kehaliselt aktiivsemad.

Regulaarsel kehalisel aktiivsusel on oluline roll stressiga toimetulekul ning üldise vaimse tervise ja heaolu säilitamisel (2) ning kehaliselt vähem aktiivsetel on suurem risk depressiivsuseks (3). Kuigi liikumise teema on Eestis viimastel aastatel saanud rohket tähelepanu, ei ole siiski suurenenud nende noorte hulk, kes liiguksid piisavalt.

Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest, 19% poistest ja 13% tüdrukutest (joonis 1). Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%). 

Joonis 1. Iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal soo järgi, 2002–2022 (%)
Joonis 1. Iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal soo järgi, 2002–2022 (%) 

Ka vähene liikumine on parem kui mitte midagi ja noorte tervisele tuleb kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus (4). Vähemalt viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11−15-aastaste õpilaste osatähtsus on 2022. aastaks kasvanud 42%-le. See on positiivne suundumus, kuivõrd 20 aastat tagasi oli see näitaja 29%, kuid alates 2014. aastast ei ole enam olulist muutust toimunud (joonis 2). Sellegi näitaja vaates on kõige kehvemas seisus 15-aastased noored. 

Joonis 2. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased vanuse järgi, 2002−2022 (%)
Joonis 2. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased vanuse järgi, 2002−2022 (%)  

 

Noorte kehaline aktiivsus on seotud koduse keele ja üldise rahuloluga   

Kehaline aktiivsus mõjutab nii tervist kui ka üldist eluga rahulolu (5). TAI andmetel on nende noorte hulgas, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks 20% rohkem neid, kes on kehaliselt aktiivsed*. Samuti on õpilaste hulgas, kes hindasid üldist eluga rahulolu kõrgeks või väga kõrgeks, oluliselt enam kehaliselt aktiivseid, võrreldes nendega, kes hindasid eluga rahulolu keskmiseks või väheseks (47% vs 32%).

Kehaliselt aktiivsete noorte osatähtsus on üle Eesti üldiselt üsna sarnane, kuid mõnevõrra eristuvad Ida- ja Lääne Virumaa.  Selles regioonis soovituslikul tasemel kehaliselt aktiivseid noori võrreldes eelmise uuringuga pole lisandunud, samas, kui mitmes teises piirkonnas on näha siiski ka positiivseid arenguid. Samuti  joonistub välja halvenev olukord mitte-eesti keelt rääkivates ja majanduslikult kehvemas olukorras olevates perekondades. Kui 2006. aasta HBSC uuringu tulemused näitasid, et kehaliselt aktiivseid noori oli enam nende hulgas, kelle kodune keel ei olnud eesti keel, siis 2022. aasta andmetes on näha olulist erinevust. Kodus eesti keelt rääkivate laste hulgas on 5% enam neid, kes on kehaliselt aktiivsed (joonis 3).  

Joonis 3. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal kodus räägitava põhikeele järgi, 2006–2022 (%)
Joonis 3. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osatähtsus kodus räägitava põhikeele järgi, 2006–2022 (%) 

Üks võimalik põhjus, miks kehaliselt aktiivsete eesti keelt kõnelevate laste osatähtsus on suurenenud, samal ajal kui mitte-eesti keelt kõnelevate laste osatähtsus on vähenenud, võib olla vene õppekeelega koolide vähene kaasamine ja toetamine.

Liikumisaktiivsuse teema on saanud ühiskonnas rohkesti tähelepanu ja selle edendamiseks on ette võetud mitmeid samme, sh on tehtud pingutusi istumisaja vähendamiseks ning aktiivse eluviisi toetamiseks koolikeskkonnas. Küll aga on nii tehtud teavitustöö kui ka erisugused tegevused toimunud enamasti eesti keeles ja enam on olnud neisse kaasatud eestikeelsed haridusasutused. Samuti on eesti keelt põhikeelena rääkivate laste seas rohkem trennis käijaid võrreldes mitte-eesti keelt rääkivate perede lastega (64% vs 53%).

Hea majandusliku olukorraga perede noored on kehaliselt aktiivsemad 

Mida parem on laste hinnang pere majanduslikule seisule, seda suurem on nende kehaline aktiivsus. Pooled (52%) õpilased, kes hindasid pere majanduslikku olukorda heaks, olid kehaliselt aktiivsed. Pere majanduslikku seisu halvaks hinnanute hulgas oli kehaliselt aktiivseid vaid kolmandik (36%). Suur osa noori, kes hindab pere majanduslikku toimetulekut heaks, käib trennis (73%), samal ajal kui pere majanduslikku seisu halvaks hindavatest noortest käivad trennis vähem kui pooled (47%).

Kehalise aktiivsuse puhul on oluline roll ka perestruktuuril. TAI andmetel on alates 2014. aastast kahe täiskasvanuga perede lapsed kehaliselt aktiivsemad kui üksikvanemaga kasvavad lapsed, oluliselt enam on aktiivsed kahe bioloogilise vanemaga perede noored. 

Joonis 4. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsete 11– 15-aastaste õpilaste osakaal perestruktuuri järgi, 2010–2022 (%)
Joonis 4. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsete 11– 15-aastaste õpilaste osatähtsus perestruktuuri järgi, 2010–2022 (%) 

* Siin ja edaspidi: kehaliselt aktiivne – vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne).

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükil 4.4 (autor Alice Haav). Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.  

(1) Chaddock-Heyman L, Hillman CH, Cohen NJ, et al. The importance of physical activity and aerobic fitness for cognitive control and memory in children. Monogr Soc Res Child Dev 2014;79(4):25–50. 

(2) Rodriguez-Ayllon M, Cadenas-Sánchez C, Estévez-López F, et al. Role of Physical Activity and Sedentary Behavior in the Mental Health of Preschoolers, Children and Adolescents: A Systematic Review and Meta-Analysis. Sports Med 2019;49(9):1383–1410. 

(3) Vorobjov S, Oja L, Piksööt J. Noorte vaimne tervis ja heaolu ning selle seos eluviisiga. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu; 2023. 

(4) WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: World Health Organization; 2020.  

(5) Poitras V, Gray C, Borghese M, et al. Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth. Appl Physiol Nutr Metab 2016;41(6):197-239.  

Vaata ka:

armastushorokoopminuaeg.com

Armastuse horokoop – Laupäev 24 veebruar 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill)Täna on suurepärane päev armastuse väljendamiseks. Ole avatud ja aus

taroskoop minuaeg.com

Taroskoop – Laupäev 24 veebruar 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill)Kaart: Mõõkade KuningasTäna on aeg teritada oma mõistust ja keskenduda

error: Sisu on kaitstud!