Kui Kaja Kallas peaministri ametisse sai, ei hoidnud ta sõnu kokku, et teha maatasa eelmise valitsuse eelarvepoliitikat. Reformierakonna näod olid uued, aga jutt endine: ikka tasakaalus eelarve kinnisidee, võlgu ei tohi elada, laenu ei tohi võtta, maksuerisused on halvad ja maksualandused on vale viis ükskõik millise probleemi lahendamiseks. Ja mingi müstiline miljard,

  Eestisse tuleb visiidile Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk, kes kohtub neljapäeval Eesti riigijuhtidega ning esineb pöördumisega Riigikogu istungil. Kondratjuk teeb pöördumise neljapäeval kell 10 algaval Riigikogu istungil ning kohtub Riigikogu esimehe Jüri Ratase ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmetega. Ukraina parlamendi aseesimees kohtub ka president Alar Karise, peaminister Kaja Kallase, sotsiaalkaitseminister

Riigikogu võttis esmaspäeval muutmata kujul taas vastu välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, mille president 21. aprillil välja kuulutamata jättis. Seaduse uuesti vastuvõtmise poolt oli 47 saadikut, vastu oli 33. EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees Martin Helme kritiseeris oma kõnes nii seaduse sisu kui ka menetlemise

Riigikogu võttis esmaspäeval välismaalaste seaduse muudatused, mille president Alar Karis välja kuulutamata jättis, uuesti muutmata kujul vastu. Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse poolt hääletas 47 ja vastu 33 saadikut, 13 riigikogu liiget jättis hääletamata. Koalitsioonist jätsid hääletamata Enn Eesmaa, Marek Jürgenson, Jüri Ratas, Mailis Reps

Haridus- ja teadusministeeriumi läinudaastaseid Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium tõdeb, et tõenäoliselt viib asi väärteomenetluseni ning menetlusalune oleks haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Kõik algas kehvast planeerimisest. See, et koolides võiks tarvitada kiirteste, oli kirjas juba “Valges raamatus”, mille värskelt ametisse saanud valitsus läinud aasta kevadel kokku pani. Too Kaja Kallase

Valitsus uuendas „Eesti 2035“ tegevuskava, mis aprilli lõpus esitatakse Euroopa Komisjonile. Tänavu lisati strateegiasse tegevusi, mis aitavad Eestis ellu viia rohepööret. „Eesti 2035“ tegevuskava uuendatakse igal aastal ja see on aluseks Eesti eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. „„Eesti 2035“ tegevuskava on tervikvaade riigi pikaajalise arengu suunamiseks. Nii saame pidevalt jälgida,

Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kaljuranda, selgub Kantar Emori tehtud poliitikute usaldamise uuringust. Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga kas otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud. Neljandal

Valitsus kiitis e-istungil heaks tänavuse lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu ning saadab need Riigikogule. Lisaeelarvega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud. Peaminister Kaja Kallase sõnul toetab sõjaaja lisaeelarve Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega. „Tugevdame kõige laiemas mõttes Eesti

Eelmisel nädalal teatas valitsus, et kuigi eraldi keelunimekirja ei looda, toetatakse põhimõtet, et Venemaa agressiooni ja Putini tegusid toetavatel Vene ja Valgevene esinejatel Eestis kohta ei ole. Siseministeerium lubas vajadusel sissesõidukeelu kehtestada isikupõhiselt. Nii Gagarina kui Kirkorov pidanuks tänavu esinema Tallinnas Tondiraba jäähallis. Tallinna linnavalitsus võttis 9. aprillil vastu põhimõttelise

Valitsuse liikmed toetasid põhimõtet, millega ei lubata Eestisse Venemaa agressiooni ja Putini tegusid toetavaid Vene ja Valgevene esinejaid ning kultuuritegelasi. „Sõjas on kõik mustvalge. On üks riik, kes on läinud teisele riigile kallale. On Putini režiim, mis tapab süütuid tsiviilelanikke. Kõik, kes seda õigustavad, asuvad mustale poolele,“ ütles peaminister Kaja