2023 aastal vastu võetud 162 õigusaktiga võrreldes langes riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktide arv eelmisel aastal 70-ni, mis oli peamiselt tingitud opositsiooni ulatuslikust obstruktsioonist. Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et jätkab eelnõude sidumist valitsuse usaldushääletusega ka alanud aastal. Erakonnad jagasid enne riigikogu valimisi tavapäraseid, kuid sageli täitmata lubadusi. Valimistulemust mõjutas peamiselt mälestus

Euroopa Ülemkogu, mida juhib alaline eesistuja Charles Michel, teatas neljapäeval ajaloolisest sammust: Euroopa Liit (EL) alustab ametlikke liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga. Seda otsust kiideti heaks aasta viimase Euroopa Ülemkogu kohtumise alguses Brüsselis, hoolimata Ungari peaministri Viktor Orbani varasematest ähvardustest Ukraina liitumiskõnelusi vetostada. Õhtuks aga kinnitati, et EL asub ametlikult Ukrainaga

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ja väliskomisjon arutasid täna koos peaminister Kaja Kallasega Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogul, kus Euroopa juhid sel nädalal muu hulgas otsustavad, kas alustada Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul peavad komisjonid Ukraina ja Moldovaga liitumiskõneluste alustamist väga vajalikuks. Ta

EKRE volikogu kutsub üles avaldama Reformierakonna valitsuse jõupoliitikale seaduslikku vastupanu, et takistada Eesti majandust ja rahva toimetulekut kahjustava poliitika elluviimist. Kaja Kallase juhtimisel on Eesti majanduslangus juba teist aastat euroala suurim, hinnad on tema ametiajal tõusnud kolmandiku võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kasvanud kaks ja pool korda ehk ligi

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kinnitas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et õpetajate alampalkade tõstmiseks mõeldud kaheksa miljonit eurot, mis jäid protseduuriliste segaduste tõttu riigieelarvest välja, lisatakse esimesel võimalusel. Ta selgitas, et vajalike vahendite leidmiseks koos juriidilise lahendusega tegeletakse aktiivselt. Kallas tõi välja, et haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) leidis selle summa oma

Riigikogu, mille kaudu Eesti kodanikud teostavad oma riigivõimu ning millele kuulub seadusandlik võim Eestis, on ummuksis. Ummuksis kriiside ajal. Praegu peaks seadusandja tegelema majanduse arengu ja sotsiaalse turvalisuse, sisemise ja välimise julgeoleku, hariduse ja vaimse tervise, elektri varustuskindluse ja servariigi ühendustega, kui vaid mõned teemad nimetada. Kindlasti kuuluks siia nimekirja

Tänases Riigikogu infotunnis ütles peaminister vastates küsimusele Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku kohta, et mõistab, et inimestel on raske. „Absoluutselt, inimestel on raske, ma saan sellest aru, aga minu meelest ei ole õige ka maalida tulevikku nii mustades toonides, kui tegelikult numbrid reaalselt näitavad hoopis teist pilti,“ rääkis peaminister Kaja

Eesti riik otsib viise, kuidas riigieelarvet tasakaalustada, kaaludes muudatusi perehüvitiste ja -toetuste süsteemis. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitab, et vanemapalga vähendamist pooleteiselt aastalt aastale ei kaaluta. Sotsiaaldemokraadid aga on valmis vajadusel langetama vanemahüvitise maksimummäära. Eesti, kus sündimus on viimase saja aasta madalaimal tasemel, kaalub lastetoetuste ja -hüvitiste vähendamist. Otsused tehakse sotsiaalministeeriumis

Peaminister Kaja Kallas ei eitanud, et arutelu vanemahüvitise maksmise perioodi lühendamisest on poliitilistes ringkondades käimas, seoses riigieelarve pingetega. Kallas selgitas Vikerraadio saates, et valitsus plaanib üle vaadata kogu peretoetuste süsteemi. Vastates saatejuhi küsimusele Õhtulehe artikli kohta, mis puudutab vanemahüvitiste vähendamist 18 kuult 12 kuule, mainis Kallas eelarverevisjoni, mis on kavandatud