0.3 C
Tallinn
Esmaspäev 6. veebruar 2023
TervisHalb hingeõhk ja suuhügieen

Halb hingeõhk ja suuhügieen

 Paljudel meist on olnud juhuse tahtel halva hingeõhu päev. Kui läheb õnneks, toovad selle fakti välja meile armsad inimesed enne, kui puutume kokku laiema maailmaga. Ometi saab pidev halb hingeõhk viia suure sotsiaalse häbini.

Hingeõhk haiseb vaid siis, kui teatud aromaatsed ühendid selles laiali pääsevad. Kahjuks tekivad paljud sellised ühendid juhul, kui suus olevad bakterid lagundavad ära toidus olevad proteiinid. Näiteks metüülmerkaptaan (värvitu gaas, mida leidub pähklites ja juustus, hais meenutab mädanenud kapsast), putresiin (gaas, mis tekib aminohapete lagunemisel kehas, haiseb nagu kõdunev liha) ja hüdrogeen-sulfiid (gaas, mille põhjustavad bakterid käärsooles ning aminohapete lagunemine kehas, haiseb nagu mädamuna). Need ühendid võivad levida vereringes, kuni nad väljutatakse kopsudes oleva õhu kaudu. Niimoodi saab muide sisetallale hõõrutud küüslauku leida teatud kogustes ka hingeõhus.
 

Hommikune hingeõhk

Põhimõtteliselt on kõigil hommikuti halb hingeõhk. Magades väheneb sülje vool, sest põsed ja keel on siis väheliikuvad. See omakorda laseb toidujääkidel suus seista ning igemetel ja põskedel koguda surnud rakke, mis normaalses olukorras keele pinnalt väljutataks. Kui suus olevad bakterid asuvad neid toidujääke hävitama, loovad nad äärmiselt ebameeldiva lõhna. Inimestel, kellel on öösiti ummistunud nina ning kes hingavad seepärast suu kaudu, on suurem võimalus selle all kannatada.

Hommikune halb hingeõhk kaob enamjaolt söömisel ning igapäevasel hammaste harjamisel, sest sülg hakkab taas voolama ning suus olevad toidujäägid pestakse maha või neelatakse.

 

Juhuslik halb hingeõhk

Juhusliku halva hingeõhu põhjustavad kõige tõenäolisemalt suitsetamine, alkoholi tarbimine või teatud toiduainete manustamine. Nendeks toiduaineteks on sageli sibul, küüslauk, karri, soolatud toidud, nagu salaami, ja küpsetatud toidud, nagu suitsuheeringas. Samuti vähendab omal moel sülje pidevat voolu suitsetamine, mis omakorda võib muuta hingeõhu veelgi hullemaks.
Kiiretoimeline dieet või paastumine on samuti üks halva hingeõhu põhjustajatest. Kui keha ei saa enam piisavas koguses süsivesikuid, kasutab keha esmalt ära glükoosi, mida leidub musklites ja maksas. Paari tunni jooksul alustab keha oma rasvavarude lagundamist. Jääkained ainevahetuses, tuntud ka kui ketoonid, muudavad hingeõhu iseloomulikult magusaks ja tõbiseks. Sellist hingeõhku esineb inimestel, kes teevad innukalt trenni, kuid ei söö piisavalt süsivesikuid ei enne ega pärast füüsilist koormust. Sama asja kogevad ka range proteiinirikka dieedi järgijad.

halva hingeõhu meditsiinilised põhjused?

 

Mis on halva hingeõhu meditsiinilised põhjused?

Enamik põhjuseid saab alguse suust. Igemehaigused on ühed levinumad halva hingeõhu põhjustajad ja neid põhjustab hambakatt. Hambakatt on segu toidujääkidest, surnud igemerakkudest ja bakteritest, mis asetsevad igeme ja hamba vahel. Bakterid loovad ebameeldiva lõhna ning aitavad kaasa ka veritsevatele igemetele ja hammaste väljalangemisele.
Igemehaiguste põhjuseks on ka halb suuhooldus. Kui hambaid ei pesta regulaarselt, on tulemuseks hala hingeõhk. Katuga keel on levinud tunnus seedehäirete, suitsetamise või naha liigse kuivuse korral – kõik need probleemid võivad tekitada halba hingeõhku.
Mis tahes infektsioon suus või kurgus võib olla paljutähendav. Ummistunud nina, ninaõõne infektsioon, kurgumandlipõletik ja paistes adenoidid teevad samuti oma töö. Samuti võib seda teha seedehäire, mille põhjuseks on hapete tagasivool söögitorru. Isegi kopsuhaigused, nagu krooniline või tavaline bronhiit, võivad siin oma osa mängida.

Halva hingeõhu tekitajana võib kaaluda ka võetavad ravimeid. Tooted, mis kuivatavad kõrvalmõjuna sülge, nagu näiteks amitriptüliin (antidepressant), võivad probleemi süvendada.

 

Kuidas saada aru, kas sul on halb hingeõhk?

Siin on mõned kasulikud vihjed, et ei peaks ära ootama oma kaaskondsete märkusi halva hingeõhu teemal.


Tõmba keelega üle oma randme sisepoole. Oota paar sekundit ja nuusuta lakutud piirkonda. Kas haiseb?
Kas sa suitsetad söögikordade vahel? Pärast söömist peidab halva hingeõhu toit, jook ja sülg.
Kas su igemed näevad välja paistes või õhulised? Kas nad veritsevad, kui hambaid pesed?
Kas sinu hambaarst või hügienist on teinud kommentaare igemehaiguste kohta ning soovitanud sulle tõhusamat harjamist ning hambaniidi kasutamist?

Kuidas saada aru, kas sul on halb hingeõhk?

 

Abinõud

Alusta hambaarsti ja hügienistiga, sest et kurja juur on enamjaolt alati dentaalne. Õige harjamistehnika ja regulaarne hambaniidi kasutamine võib korda saata imesid. Karvast keelt keelepuhastajaga harjata on samuti kasulik.
Väldi suitsetamist, alkoholi ja teravaid toite.
Puhasta suu pärast piimatoodete, kala ja liha söömist.
Suhkruvaba närimiskummi närimine aitab samuti, sest see suurendab sülje voolu ega lagunda hambaid.
Kasuta suuvett, et saada lahti bakteritest ja toidutükkidest, mis võisid pärast harjamist suhu jääda.
Suuspreid võivad katta halva hingeõhu lühikeseks ajaks, kuid pikaajalisema tulemuse saavutamiseks vajad sa siiski pikema toimega bakterivastaseid ja antiseptilisi valmissegusid. Hambaarst võib sulle nõu anda, millist varianti eelistada.
Kui halva hingeõhu tekkimisse on segatud suuvigastused, võib antibiootikumiravi olla vägagi tõhus, hävitades baktereid, mis ei vaja ellujäämiseks hapnikku (anaeroobsed bakterid) ja mis seetõttu süvendavad sümptomeid.


Kui halva hingeõhu põhjustavad seedehäired või hapete tagasivool, võib olla tõhus ravi bakteritüübi Helicopacter pylor (lühidalt H. pylor) hävitamine.
 

Suuhügieen – teine vaatenurk

Selleks, et ennetada dentaalseid kahjusid, on vajalik hambaid regulaarselt harjata ning kasutada hambaniiti. Hambad ja suu on paljude haiguste suhtes väga vastuvõtlikud ning on palju asju, mis võivad minna valesti, põhjustades seejuures hammaste tervise allakäiku. Sümptomid, nagu veritsevad või valutavad igemed, halb hingeõhk, halb maitse või hammaste hõrenemine, vajavad intensiivset sekkumist. Agressiivsed suuhügieeni meetmed võivad tekitada aga enneaegset hammaste väljalangemist.

Ekstra suurt hoolt vajavad laste hambad, et olla kindel, et laps kasvaks üles tervete ja tugevate hammastega. Samas vajavad suurt tähelepanu ka vanurid, rasedad naised, kasvuraskustega inimesed, füüsiliste puudustega inimesed ja teised, kellel on erilised terviseprobleemid.
Hammaste õige harjamine

Elustiil

Tähtsad elustiilitegurid, mis aitavad meie hammastel ja igemetel tervetena püsida, sisaldavad ka õiget toitumist ning tubaka ja liigse alkoholi vältimist. Meie hambad võivad olla kahjustatud ka hambakatust, mis asetseb hammaste peal. Hambakatu kogus on kooskõlas tärkliste ja suhkruste toitude tarvitamisega. Seega mida rohkem on söödud tärkliseid ja suhkruseid toite, seda rohkem toodab suu hammastele hambakattu. Hambakatu valmistavad tavalised meie suus elavad bakterid. Need bakterid paljunevad jõudsalt hammaste peal oleva suhkruse katte peal, kui seda ei ole regulaarselt puhastatud. Kui need bakterid paljunevad, moodustavad nad hammaste peale ning igemete äärtesse valge kihi. See ongi hambakatt ning see koosneb bakterite loodud hapetest, mis kahjustavad hamba emaili ja põhjustavad hammaste väljalangemist.

Rafineeritud suhkur on hammastele kõige kahjulikum, sest see on suus olevatele bakteritele vabalt seeduv, mis põhjustab hammastele suure happepurske. Suhkur, mida leidub puuviljades ja tärklises, ei tee nii palju kahju. Näksimine annab suus olevatele bakteritele palju toitu, seega on näksimine hammastele kahjulik, eriti kui tegemist on magusa vahepalaga.

Söömine peaks olema võimalikult palju piiratud, kuigi kõvad, kiulised toidud teevad suus korraliku puhastustöö ning toidud, nagu juust või suhkruvaba närimiskumm, saavad ära hoida hammaste väljalangemise, sest nad tõstavad happelisustaset ja ergutavad süljevoolu.

Karastusjoogid on väga happelised ning põhjustavad seepärast hamba emaili kulumist. Lastele peaks olema lubatud karastusjooke tarbida vaid harvadel juhtudel. Ideaalis peaksid lapsed jooma karastusjooke kõrrega, sest see juhib joogi otse suu tagumisse otsa ja kurgust alla, jättes hambad peaaegu et puutumata. Karastusjooke ei tohiks mitte kunagi panna beebide või pisipõnnide lutipudelitesse, sest magus ja happeline jook võib veel kaua aega suus ulpida.

Puuviljamahlad, näiteks apelsinimahl, võivad samuti olla magusad ja happelised ning viia dentaalsete probleemideni. Lapsi peaks julgustama jooma vett.

Vitamiinid, kaltsium ja raud on suutervisele väga vajalikud, seega on liha- ja piimatooted tervislikus toitumises sama tähtsad kui teised aspektid.

Tubakas, tuntud kui suuvähi mõjutaja, võib tekitada igemepõletikku ja ka liigne alkoholitarbimine on suutervisele halb, põhjustades peamiselt suu- ja kurguvähki.

Korraliku suuhügieeni kasud

Puhas suu aitab ennetada dentaalseid haigusi. Ei loe, kui tervislikud on sinu toitumisharjumused ja elustiil – kleepuv hambakatt koguneb kõikide inimeste hammastele, edendades igemehaigusi.

Kui igemed taganevad, koguneb rohkem hambakattu ning igemehaigus süveneb.

Hoolikas hammaste harjamine kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga aitab hoida hambakattu kontrolli all ja hammastel ennast pärast hambakatu rünnakut parandada.

Hambad kuluvad ja lahustuvad ka siis, kui süüa liiga tihti happelisi toite või juua liiga tihti happelisi jooke. Loputades happed pärast tarbimist veega alla, aitab see samuti hammaste kahjustumist vähendada.

Hammaste õige harjamine

Ideaalis peaksid kõik inimesed oma hambaid puhastama iga päev kaks korda pehme, keskmise suurusega harjaga ning fluoriidi sisaldava hambapastaga. Hambaharja peaks vahetama kohe, kui harjased muudavad kuju või vormi. Harjased peaks paigutama hammaste ja igemete vahele, hari suunatud igemete poole. Harjates tuleks kasutada lühikesi ringikujulisi liigutusi.

Iga hammas peab saama harjatud eest ja tagant ning tuleb olla kindel, et harja on igemete vastas tunda. Õrn küürimine on parem, liiga palju jõudu ei tohiks kasutada. Kuna väikesed lapsed ei oska oma hambaid kuni seitsmenda või kaheksanda eluaastani üldjuhul ise pesta, peaksid vanemad aitama neil seda teha, näidates kätte ka õige tehnika.

Elektriline hambahari on parim, sest see on tõhusam. Paljud inimesed ei harja oma hambaid manuaalse hambaharjaga piisavalt kaua.

Suuhügieen – teine vaatenurk

 

Hambaniidi kasutamine

Hambaniit aitab puhastada suust väikesed toiduosakesed ja hambakatu, mis on hammaste vahel. Hambaniiti tuleks kasutada igal õhtul. Kui sinu hambaarst või hügienist on palunud sul tarvitada hambaniiti, on ta sulle kindlasti ka näidanud, kuidas seda kasutada. Ilmselt tuleb seda peegli ees harjutada.

Kasuta umbes 20 sentimeetri pikkust hambaniidiriba. Keera otsad oma mõlema käe keskmiste sõrmede külge, jättes väikese näpu ja pöidla vahele umbes 5–7 sentimeetrit ruumi. Seejärel libista niit õrnalt kahe hamba vahele ning pane see igeme juurde ühe hamba ümber, kasutades oma sõrmi. Liiguta niiti hamba vahel paar korda edasi-tagasi. Sama tegevust korda igal hambal. Lastel ei ole suurt vajadust hambaniiti kasutada.

Fluoriid

Fluoriid on looduliku päritoluga mineraal, mis on väga efektiivne hammaste kaitsmisel hambakatu vastu. Kui hambakatt hakkab tekkima, aitavad hambaid parandada süljes olevad mineraalid, kuid parandamisprotsessi käigus on siiski vaja fluoriidi, et töö lõpule viia. Mõnikord on leitud fluoriidi joogiveest, kuid enamik inimesi saab seda mineraali hambapasta kaudu.

Enamjaolt on hambapasta paki peal kirjas, mitu osa fluoriidi miljonist seal sees on. Seda mõõdetakse mõõtühikuga ppm. 500 ppm on madal tase, 1000–1500 ppm on kõrge tase.

Alla seitsmeaastaste laste puhul peaks panema harjale väikese koguse hambapastat, sest jäävhambad alles kujunevad ning liiga palju fluoriidi võib jätta tulevastele hammastele jälje.

Seega targem on alla seitsmeaastaseid lapsi abistada, kasutada õiget sorti hambapastat, jälgida, et nad pastat alla ei neelaks, ja pigistada harjale vaid herneterasuurune hambapastakogus. Ekstra fluoriiditabletid on mõeldud enamjaolt vaid tõsiste hambakatuprobleemidega inimestele või neile, kellel on selline terviseprobleem, mis nõuab, et suutervis oleks raudselt korras.

Veel artikleid