Erakorralised uudised
cindie hansen cvj 7TZjvA0 unsplash

Kunstliha on Eestile suur majanduslik võimalus 

Riigikogu juures tegutsev arenguseire keskuse mõttekoda kirjutab oma raportis, et kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele, lisaks sellele pakuks liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus Eestile suurt majanduslikku võimalust.

Arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et liha tootmiseks kasutatakse maailmas 80 protsenti põllumajandusmaast, kuid inimeste tarbitavast valgust moodustavad loomsed valgud vaid 30 protsenti.

“Üleminek loomse valgu taimsetele asendajatele vähendaks põllumajanduslikku maakasutust kuni poole võrra ning kultiveeritud ehk laboris kasvatatud liha kasutuselevõtu korral veelgi enam,” selgitas Varblane. “Lisaks aitavad alternatiivsed liha tootmise meetodid vähendada loomade ja inimeste vahel levivaid haigusi ning leevendada kasvavat antibiootikumiresistentsuse probleemi.”

Liha ületarbimine mõjutab negatiivselt ka rahvatervist. Nii on Eestis 20 protsenti kõikidest surmadest otseselt seotud ebatervisliku toitumisega ning üha suuremat muret valmistab inimeste ülekaal – rasvunud on juba iga viies täiskasvanu.

“Eestis süüakse rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad ning keskmise Eesti elaniku toidulaual olevast lihast annab suurima keskkonnajälje sealiha. Lihatarbimise vähendamine kuni toitumisnõustajate poolt soovitatud tasemeni vähendaks eestlaste keskkonnajälge 5 protsendi võrra,” tõi Varblane näite.

Arenguseire keskuse arvutused näitavad, et Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, mida põhjustab muuhulgas ka loomse toidu ületarbimine.

Alternatiivsed lihatootmistehnoloogiad tähendavad lihavalgu tootmist laboratoorselt, mikroobide abil sünteesides või tootes lihaalternatiive putukatest, seentest või taimedest. Teadlaste arvates saab kultiveeritud liha massiline tootmine teoks järgmise 10–20 aasta jooksul. Seni vajab lahendamist suuremahulist ja odavat tootmist võimaldava tehnoloogiani jõudmine, samuti ka kunstliha maitseomaduste parandamise probleem.

Arenguseire keskus toob raportis välja, et teadus- ja arendustegevus liha alternatiivide tootmise valdkonnas on Eestile suur majanduslik võimalus. Kultiveeritud liha puhul peitub Eesti jaoks suur potentsiaal teaduskoostöös ja patenteerimises, näiteks seadmete, rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide prototüüpide kujundamises.

“Eesti teadlased omavad täna maailmatasemel kompetentsi sellistes tehisliha tootmise seisukohalt olulistes valdkondades, nagu liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon ja mükoproteiini ehk seenevalgu tootmine,” selgitas Varblane.

Arendus- ja inkubatsioonifaasis peituvad Eesti jaoks suurimad võimalused testimise reguleerimises ja testlaborite loomises ning erialamesside korraldamises. Kasvufaasis olevate arenduste võtmesõnad on aga rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide ning seadmekomponentide disain ja tootmine.

Lühiraport “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated” on osa arenguseire keskuse uurimissuunast “Rohepöörde stsenaariumid Eestis”. Lühiraport tugineb arenguseire keskuse tellimusel Civitta Eesti poolt läbi viidud uuringul “Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile”.

Vaata ka:

kert kingo

TÄIENDATUD: Prokuratuur taotleb Kert Kingole (EKRE) vangistust

Täiendatud 17.06.2024 Prokuratuur  taotleb Kingole dokumendi võltsimise ja kelmuse eest kokku kaks aastat vangistust, mida

Titanium Baltics SEB rohelaen

SEB finantseerib rohelaenuga Titanium stockoffice projekti

Septembris 2023 valmis Titaniumi tellitud projekt stockoffice’i, mis asub Tallinnas, Tala tänava ja J. Smuuli