Mis on lõppeva aasta kõige olulisemad õppetunnid? Kõigepealt muidugi see, et Eesti vajab rahvuslikku valitsust. Vajab valitsust, mis ei ole ideoloogiliselt piiratud ja ei hävita suures maailma päästmise ja parandamise tuhinas omaenda inimeste ühtsust ning heaolu. Õppetund on seegi, et sisuliselt peame tagasi minema möödunud sajandi 80. aastate teise poolde,

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikokku ravikindlustusseaduse muudatused, millega laiendatakse kõrgendatud määras hambaravihüvitise saajate ringi töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. „Hambaravi on koht, kuhu riik peab rohkem ressurssi suunama. Me teame, et hambaraviteenused ei ole nende kulukuse tõttu paljudele inimestele kättesaadavad. Samas on tegemist väga olulise tervishoiuteenusega, mille saamine ei tohiks

Valitsus kinnitas 2022. aasta töötasu alammääraks 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot, millega alampalga suurus jõuab 40% künnisele keskmisest palgast. „Alampalga tõus 70 euro võrra on viimase kümne aasta suurim ning oleme lähedal eesmärgile, et alampalk moodustaks vähemalt 40% keskmisest palgast. Tunnustan sotsiaalpartnereid alampalga suuruses kokkuleppe saavutamise eest. Toetan

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse ja vaktsiinikindlustuse käivitamise eelnõu. Loodav patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse süsteem aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikust vastutuskindlustusest ehk nn patsiendikindlustusest on abi inimesele, kes saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida. Vaktsiinikindlustus on

Alates 2022. aasta 1. aprillist jõustub lapsepuhkuste ja -hüvitiste süsteemi reform. Muudatustega suurendatakse vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Muudatuste eesmärk on pakkuda peredele lapse kasvatamisel varasemast enam paindlikkust. 2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi. Eelnõuga

Lastemaja on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Lastemajateenus Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab

Jääkate järvel on tugevnenud, mistõttu on 29. detsembrist taas lubatud minna Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääle. Jalgsi on lubatud minna nende piiriveekogude jääle: Peipsi järv (välja arvatud Omedust kuni Kodavereni) Vaniku järv Pabra järv Kriiva järv Jalgsi ja maastikusõidukitega on lubatud minna nende piiriveekogude jääle: Pihkva järv Lämmijärv Narva veehoidla

Tänases statistikablogi postituses analüüsib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani ta kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ja selle aasta 11 kuu kohta. Selle aasta novembri lõpu seisuga oli Eestis kehtiv töösuhe olemas ligi 646 000 inimesel. Sama inimene võib aga

Kehaline väärkohtlemine 28. detsembril anti teada, et Rae vallas Peetris lõi 69-aastane naine konflikti käigus oma abikaasat 70-aastast meest teekannuga vastu pead ja tekitas talle sellega valu ning kehavigastusi. Politsei pidas naise kinni, kiirabi toimetas mehe haiglasse.