Kuigi praegu on tööturul olukord veel suhteliselt stabiilne, siis erinevad märgid näitavad, et kardetavasti on suuremad töötuse kasvu arvud veel ees, öeldi ERR-ile töötukassast.
Statistikaamet teatas teisipäeval, et teises kvartalis oli Eestis töötuse määr 6,7 protsenti ning aastaga kasvas töötute arv 8500 võrra enam kui 50 000 inimeseni. Kvartaalses võrdluses oli kasv veel suurem: teises kvartalis oli töötuid 11 100 võrra enam kui esimeses.
Töötukassa, kelle statistika üks-ühele statistikaameti omaga ei kattu, andmete järgi oli juuli lõpus töötuse määr 7,6 protsenti, töötuid oli umbes 51 000. Augusti keskpaigas on seis sama, ütles töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.
“Registreeritud töötus on sel suvel tõesti pidevalt kasvanud, õnneks on august olnud veidi stabiilsem. Üldiselt on ikka nii, et suve hakul töötus kahaneb ja siis sügisel hakkab langema. Põhjuseks hooajalised tööd. Tänavune aasta oli selles suhtes veidi erandlik, et hooajalist tööd pakuti vähem ja töötus langes oodatust vähem,” märkis Kool.
See, et juunis-juulis registreeritud töötus kahanenud ja uusi töötuid tuli arvele tavapärasest enam, on üks märke, et sügisel, mil töötus hooajatööde lõppemise tõttu alati kasvab, võib kasv olla tänavu tavapärasest suurem.
“Kardetavasti ootavad selle aasta suurimad numbrid meid veel ees,” nentis Kool.
Kasvava töötuse ohule on osutanud ka majandusanalüütikud. Praegu enam-vähem tunduv olukord majanduses on pigem seotud suvele omase optimismiga ning sügisel võib näha töötuse kasvu, ütles nädalavahetusel majandusekspert Peeter Koppel.
Kool märkis, et kui majandusteadlased on nentinud, et tööturg on olnud tugev ja pidanud hästi vastu, siis on muidugi hea meel töötajate ja tööandjate üle, et nad on vastu pidanud. “Samas ei saa ka kogu vastutust majanduse eest nende õlule panna ja pidevalt kerkiv euribor ning jätkuv inflatsioon võivad ka lõpuks tööturule hoobi anda,” lausus ta.
Töötukassa on igal juhul valmis ja kriisidega ollakse karastunud ning on olemas piisavad vahendid, et saada hakkama, lisas ta.
Statistikaameti andmetel on töötuse üldised näitajad jõudnud koroonaaja ehk 2020. aasta teise kuni neljanda kvartali tasemele. Ka naiste töötus tõusis teises kvartalis esimest korda peale 2019. aastat kõrgemale meeste omast.
Ka tööpakkumiste arv väheneb
Kooli sõnul on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ka nende registreeritud töötute arv, kes viimasest kohast koondatud: 6700 sel aastal, mullu terve aastaga 4500.
Ka uute tööpakkumistega pole olukord kõige roosilisem, märkis Kool.
“Eelmise aastaga ei anna võrrelda, eelmine aasta oli ka rekordaasta, kevadel lisati isegi 10 000 pakkumist kuus. Tänavune aasta on sarnane aastatega 2019–2020. Keskmiselt on lisatud kuus meie portaali 4800 tööpakkumist,” ütles Kool.
Tööpakkumiste lisandumine on vähenenud alates maist. Kui võrrelda näiteks juuli uud, siis sel aastal on pakkumisi tuntavalt vähem kui kahel eelmisel aastal: siis lisati kuu jooksul enam kui 6000 vaba töökohta, tänavu juulis lisati vaid 4300.
Swedbank: töötus kasvab, sest tööd on vähem
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis töötuse kasvu kommenteerides, et majanduse kehv seis avaldub lõpuks tööturu näitajates ning et majanduse jahenemine on tööhõive languse taga,
“Töötute hulgas on kõige rohkem lihttöölisi ja teenindajaid. Töötuid on rohkem, sest tööd on vähem. Ettevõtete käive kahanes teises kvartalis aastatagusega võrreldes nelja protsendi võrra,” lausus Elmik, lisades, et maksuameti andmete järgi on töötajaid vähem tööstuses ja ehituses.
Elmik märkis, et madal nõudlus nii sise- kui välisturul suurendab töötute arvu teisel poolaastal veelgi. “Järgmisel aastal majandusolukord paraneb ja tööpuudus hakkab taas langema,” lausus ta.
Samas pole vähenenud palgasurve: nii maksuameti kui ka Swedbanki andmed näitavad, et palgakasv ulatus aastases võrdluses viimastel kuudel üle 10 protsendi.
Eesti Pank: töötuse kasv seotud tööliste arvu kasvuga
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis aga, et töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7 protsendini, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast.
Tööturul osales Eesti Panga andmetel 745 000 inimest ehk 74,2 protsenti tööealistest, mida on ligi 30 000 inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal. Statistikaameti tööjõuuuring näitas, et 15–74-aastaseid tööga hõivatuid oli 3,2 protsenti rohkem kui aasta varem.
Palgatöötajate arv kasvas teenuste sektoris, ent tööstuses ja ehituses jäi töötajaid vähemaks. See on kooskõlas viimase aja uudistega selle kohta, et mitme tööstussektori haru toodangumaht kahaneb ja kaupade eksport väheneb, märkis Soosaar.
Töötukassa andmetel on registreeritud töötute arv ühe töökuulutuse kohta kiiresti kasvanud. Sellised arengud peaksid edaspidi leevendama palgatõusu survet ja aitama kaasa inflatsiooni aeglustumisele tulevikus, leidis Soosaar.
Err.ee
