Erakorralised uudised
Rally Estonia WRC foto autor World Andre Lavadinho

Riik meelitab uue meetmega Eestisse suurvõistlusi

Riigi eelarvestrateegias on järgmiseks neljaks aastaks kõrgetasemeliste ja Eesti turundamise potentsiaaliga suurvõistluste korraldamiseks ette nähtud kolm miljonit eurot aastas. Mida selle meetmega saavutada tahetakse ja miks see vajalik on, kirjutab Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan.

Viimastel aastatel on spordisõbrad saanud nautida Eestimaal mitmete populaarsete spordialade kõrgetasemelisi võistlusi nagu näiteks autoralli maailmameistrivõistluste sarja etapp Rally Estonia, võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir alagrupiturniirid, tennise WTA 250 turniir ja laskesuusatamise maailmakarika sarja etapp. Meie spordikorraldajad on näidanud, et suudavad korraldada maailma tipptasemel sündmusi ning ka rahvusvahelised katusorganisatsioonid on kõrgelt hinnanud meie uuendusmeelsust ja professionaalsust. 

Vabariigi valitsus tegi riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamisel märgilise otsuse, mille tulemusel saavad Eesti inimesed ka tulevikus osa maailmatasemel spordivõistlustest ja näha meie parimaid sportlasi võistlemas Eesti pinnal. Nimelt eraldatakse Eestile oluliste kõrgetasemeliste ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste korraldamiseks järgmise nelja aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot ehk keskmiselt 3 miljonit eurot aastas. 

Selline otsus oli vajalik mitmel põhjusel. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks kaks regulaarset taotlusvooru (rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste ning rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis  läbiviimise toetamine), kuid üksikud kõrge Eesti turundamise potentsiaaliga suurvõistlused ei sobinud nendesse voorudesse: korraldamiseks vajalik riigi toetus ületas taotlusvooru mahtu või võistlusega kaasnev otsene majanduslik mõju jäi väiksemaks, kui majandusliku mõjuga seotud taotlusvooru tingimused nõudsid. Juhtus ka olukordi, kus suurvõistluse korraldusõigus saadi siis, kui taotlusvoor oli juba lõppenud.  

Valitsuse tänavu sügisel tehtud otsus annab nüüd spordivõistluste korraldajatele kindlustunde suursündmuse korraldusõiguse taotlemiseks pikemas perspektiivis. Kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldusõiguse saamine on enamasti pikk protsess. Nende korraldusõiguse saamiseks on spordiorganisatsioonid teinud aastaid sihikindlat tööd ning korraldanud Eestis erinevale sportlikule tasemele ja vanuserühmadele suunatud võistlusi.

Samuti muutub spordivõistluste toetamine süsteemsemaks, sest enam ei pea Eestile oluliste kõrgetasemeliste ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste toetamiseks tegema valitsus üksikotsuseid nagu seni.  

Seega lisandub Kultuuriministeeriumisse kolmas taotlusvoor, mis on mõeldud rahvusvaheliste spordivõistluste toetamiseks. Kolme taotlusvooru eelarve kokku on 2024. aastal 6 miljonit eurot. Oluline on välja tuua, et viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvaheliste võistluste korraldajatele. Kui 2017. aastal oli toetuste summa 340 000 eurot, siis viimasel kolmel aastal vastavalt 6,4, 6,2 ja 5 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium alustab uue taotlusvooru tingimuste väljatöötamisega käesoleval aastal, et esimesed taotlused jõuaksid ministeeriumisse juba uue aasta esimestel kuudel.

Majanduslik ja ühiskondlik mõju

Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele. Lisaks kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele, omavad rahvusvahelised spordivõistlused märkimisväärset majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.

Rahvusvahelised spordisündmused loovad põhjuseid nii Eesti esmakordseks kui ka korduvkülastuseks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA uuringu kohaselt oli 2022. aastal spordi- ja kultuurisündmustele saabunud väliskülastajate kulutused kokku hinnanguliselt 106 miljonit eurot. Rahvusvahelisi spordivõistlusi külastab keskmisest maksujõulisem ja suurema kulutamisvalmidusega külastaja. Väliskülastajate piiriuuringu andmetel on kultuuri- ja spordisündmustel osalejate kulutused reisi kohta ostu- ja ärireisijate järel ühed suuremad.

Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast võistluste toetamise majandusliku mõjuga seotud taotlusvoor. 2022. aastal toetati meetmest kokku kümmet spordivõistlust kogumahus 1,92 miljonit eurot. Need võistlused tõid Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põhjal riiki 17,1 miljonit eurot välisraha, millelt laekus riigile käibemaksu 2,43 miljonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,27 korda enam, kui oli riigi toetus võistluse korraldamiseks. 2023. aastal toetatud sündmustest on majandusliku mõju analüüs valminud praeguseks kaheksale sündmusele. Need kaheksa üritust on riiki kokku toonud 18,8 miljonit eurot välisraha, millelt on laekunud riigile käibemaksu 2,6 miljonit eurot. Taotlusvoor on ennast õigustanud ja Kultuuriministeerium jätkab selle meetme rakendamist ka järgmisel aastal.

Eesti tutvustamine maailmale

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule, mida on võimalik erinevate metoodikate põhjal arvutada, omavad rahvusvahelised võistlused ka olulist rolli Eesti tutvustamisel ja turundamisel maailmas. Võistluste teleülekanded ja sotsiaalmeedia postitused jõuavad sageli miljonite, kohati isegi sadade miljonite inimesteni ja Eesti nähtavus maailmas suureneb. Praegu on suursündmuste telepildi ja meediakajastuste rahalise väärtuse mõõtmise metoodikad veel arengufaasis, aga loodetavasti on tulevikus võimalik teaduslike metoodikate abil tõestada, mis on kümnete miljonite inimesteni jõudnud teleülekannete ja meediakajastuste rahaline väärtus. 

Väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu nad tavapäraselt reisida ei pruugi. Rahvusvaheliste spordisündmuste külastajate kulutustel on positiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ja regionaalpoliitikale.

Lisaks eelpool nimetatutele võib rahvusvaheliste võistluste puhul välja tuua veel järgmised mõjud: tõuseb noorte motivatsioon treenimiseks ja tippsportlaseks saamiseks, taristu arendamine loob kohalikele elanikele paremaid rekreatsiooni ja vaba aja veetmise tingimused, soodustatakse erineva taustaga inimeste lõimumist, tõuseb spordiorganisatsioonide võimekus. See loetelu ei ole ammendav ning positiivseid mõjusid on kindlasti veelgi.

Olukorras, kus Ukrainas käsib Venemaa algatatud suuremahuline sõda, on rahvusvahelistel võistlustel veel üks oluline mõju. Nimelt näitavad suurvõistlused ja nendest toodetavad teleülekanded ja meediakajastus kogu Euroopale ja maailmale, et Eesti on jätkuvalt ohutu ja turvaline paik ning siia võib jätkuvalt reisida.

Kokkuvõtteks ei ole rahvusvahelised spordivõistlused eraldiseisev nähtus kitsale sihtrühmale, vaid mõjutavad positiivselt mitmeid teisi valdkondi ja võib sageli olla investeering inimeste majanduslikku ja sotsiaalsesse heaolusse. Hea on tõdeda, et valitsus on märganud rahvusvaheliste spordivõistluste tähtsust ja laiemat mõju ühiskonnale ning keerulises majanduslikus olukorras ette näinud lisavahendeid rahvusvaheliste suurvõistlused toetamiseks järgmistel aastatel.

Vaata ka:

Daniel Gallego

LEITUD: Politsei otsib Valgas kadunud 60-aastast Irinat

Täiendus 21.06.2024 – Lähedased said Irinaga kontakti ning tema asukoht on tuvastatud. Naisega on kõik

minuaeg.com uudised

Algab Tallinna ringtee Jüri jaotusringi taastusremont

Teisipäevast, 25. juunist algab Tallinna ringtee km 9,7–11,7 Jüri jaotusringi taastusremont, mille eesmärk on parandada