Keskmise uue väljastatud eluasemelaenu intress oli euribori tõusu tõttu mullu detsembris 2,4 protsendipunkti kõrgem kui veel aasta eest. Kasvanud kodulaenukulude tõttu sageneb ka inimeste huvi oma laenuintressid pangaga uuesti läbi rääkida.
Aastaid negatiivne olnud üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär euribor jõudis plussi möödunud aasta juunis ja oli detsembri lõpuks tõusnud 2,7 protsendi lähedale. Euribori tõusu tõttu on aastaga muutuse läbi teinud ka intressimäärad, millega pank klientidele kodulaenu annab.
Nimelt oli Eesti Panga andmetel möödunud aasta detsembris uue tagatisega eluasemelaenu keskmine intressimäär 4,4 protsenti, samas kui 2021. aasta viimasel kuul oli selleks vaid kaks protsenti. Aastaga on intress seega tõusnud 2,4 protsendipunkti ehk üle kahe korra.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles ERR-ile seda muutust kommenteerides, et Eesti Panga avaldatud eluasemelaenu keskmine intressimäär näitab pankade poolt allkirjastatud laenulepingutes olevat intressimäära.
“Kuna pangad väljastavad laenusid erinevate baasintressidega /…/, siis sisuliselt ei ole selle numbri tagant võimalik tuvastada ühtegi keskmist. Seega pankadeüleselt on erinevad baasintressid ja see teeb eriti keeruliseks nuputada välja võimalikku keskmist intressimarginaali. Pangad igakuiselt keskpangale marginaale eraldi ei raporteeri,” ütles ta.
Eesti Pank on varem välja toonud, et eluasemelaenudele lisatav intressimarginaal on veidi vähenenud, sest Eestis tegutsevad pangad saavad suure osa rahast nõudmiseni hoiustest, mille intressimäär on nullilähedane ja pole eriti tõusnud.
Seega pole intressikulud siinsete pankade jaoks märkimisväärselt kasvanud, samas kui euribori tõus on aidanud suurendada laenudelt teenitavat intressitulu.
Pärgma ütles, et nende marginaalid püsisid eelmisel aastal samal tasemel. Swedbankis, mis on Eesti kodulaenuturu suurim osaline, on keskmine marginaal 1,85 protsenti. Möödunud aastal hakkas Swedbank varade puhul eristama energiatõhusust ja A-energiaklassis vara ostu puhul algab marginaal 1,69 protsendist.
“2021. aasta algusega võrreldes on kodulaenude marginaalides tõesti toimunud väike langus, siis oli keskmine kodulaenu marginaal 1,92 protsendi juures,” lisas Pärgma.
Huvi intresse üle vaadata suureneb
Eestis väljastatud kõigi eluasemelaenude jäägi keskmine intressimäär oli detsembri seisuga 3,59 protsenti, samas kui veel eelmise aasta mais oli see keskmiselt 2,01 protsenti, näitavad keskpanga andmed.
Kallinenud laenumaksete tõttu on suurenenud inimeste huvi oma laenuintressid pangaga uuesti läbi rääkida.
Pärgma kinnitas, et sellise sooviga on nende poole veidi rohkem pöördutud alates eelmise aasta kolmandast kvartalist. “Soovitakse teada, kas lepingus intress on nii-öelda heal tasemel ja arutatakse ka muutmise võimalusi ning kulusid,” kirjeldas ta. “Pöördutakse ka sel põhjusel, et ei usuta, et euribor tõesti ka nende lepingusse on jõudnud. Kuumakse tõus võib olla üllatav.”
Panga esindaja lisas, et kui juunis euribori tõusust rääkima hakati, siis oli see pigem tagasihoidlik, nüüd aga juba selgelt tuntav ja see ärgitab inimesi ka pangaga suhtlema.
Eesti Panga andmetel vähenes mullu detsembris uute eluasemelaenude võtmine märgatavalt. Kokku andsid pangad detsembris kodulaene 170 miljoni euro väärtuses, kuid uute lepingutega seotud väljamaksete arv langes tunduvalt ning oli viiendiku võrra vähem kui aastatel 2018-2019 ehk enne väga aktiivset laenamisperioodi.
Esmaspäevaks oli kuue kuu euribor tõusnud 2,959 protsendini. Majandusekspertide hinnangul võib euribor tänavu kerkida ligikaudu 3,5 protsendini. 2008. aasta sügisel ulatus euribor aga näiteks 5,4 protsendini.
Kuue kuu euribori kasvamine ühe protsendi võrra tähendab Eesti viimase paari aasta keskmise kodulaenu puhul, milleks on 100 000 eurot 20-30 aastaks, 55-60 eurot suuremat kuumakset.
Err.ee
