Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel avastati mullu 474 kindlustuspettust, millega üritati välja petta üle ühe miljoni euro. 63 protsenti kelmidest jäid hüvitisest ilma ja 30 protsendil juhtudest vähendati hüvitist. Kindlustusseltsid tegid üheksa kindlustuskelmuse kohta politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul toob kindlustuspettus tavapäraselt kaasa hüvitisest

mail pöördus politsei poole 84-aastane mees, kellelt peteti välja suur summa raha. Mees märkas enda Facebooki kontol reklaami, mis pakkus investeerimist krüptorahasse. Ta liikus mööda reklaamis olevaid viiteid, registreeris end kauplemisplatvormil ning teostas esimese sissemaksu Türgi kaardimaksevahendusfirma Grlpartners.com vahendusel. Peatselt sai ta kõne väidetava kauplemisplatvormi maaklerilt, kes palus arvutile kaugligipääsu

13. mail alustati menetlust sellest, et 56-aastasele naisele helistas väidetav politseinik, kes teavitas, et keegi soovib kannatanu nimele võtta laenu. Tehingu katkestamiseks pidi ta edastama oma isikukoodi, sisenema internetipanka ja kinnitama tehinguid PIN-koodide abil. Kelmusega tekitatud kahju on 1080 eurot. 13.mai alustati menetlust selles, et eelmise aasta oktoobris märkas 40-aastane

Facebookis levib viirus, mille käigus püüavad petturid varastada teie Facebooki sisselogimisandmed ning seejärel teie kontot kasutada mitmetel alatutel eesmärkidel. Pettuse eesmärk on meelitada Facebooki kasutajaid klõpsama videolingil. Videol on sageli kaasas mõni küsimus „Kas see oled sina?” või “Kas see oled sina seal videos?” , ja see pärineb tõenäoliselt ühelt

Investeerimispettusi korraldavate kelmide saagiks on tänavu langenud juba üle miljoni euro. Enamik juhtumeid on olnud Harjumaal ning investeerimisvõimalusega kaasa minemiseks võetakse isegi kiirlaene. Tänavu aprilli lõpu seisuga on investeerimiskelmuste ohvriks langenud 61 inimest, kellelt petturid on saanud kätte 1 009 000 eurot. Valdavalt on juhtumid Harjumaal – kõigist juhtumitest pandi

Arvutikelmus 3. mail alustati menetlust selles, et 19. aprillil helistas 60-aastasele naisele tundmatu inimene, kes tutvustas ennast pangatöötajana ja teatas, et naise nimel on võetud laene ning pakkus abi olukorra lahendamisel. Naine sisestaski petturi juhendamisel telefonikõne ajal korduvalt enda PIN-koode. Hiljem avastas naine, et tema nimel on võetud 6200 euro

2. mail pöörudus politseisse 61-aastane naine, kellele tekitati kelmusega suur varaline kahju. Väidetavalt helistas kannatanule Swedbanki töötaja, kes palus kannatanu abi mitte usaldusväärse pangatöötaja tabamisel. Selle jaoks pidi kannatanu kandma oma isiklikku raha teisele kontole. Samuti helistati naisele väidetavalt Coop pangast, kes samuti soovis abi uurimises. Kannatanu pidi võtma uurimise

Arvutikelmus 26. aprillil teatati politseile, et Pärnumaal elav naine registreeris ennast Facebookis lehele, kus talle loodi ettekujutus, et peale lehel registreerimist ja enda andmete sisestamist loosib Swedbank välja sõiduauto. Peale andmete sisestamist ja registreerimist helistas naise telefonile vene keelt rääkiv mees, kes andis teada, et naisel on pangas kiirlaenufirma krediit

26. aprillil alustati menetlust kelmuses, 44-aastane mees nägi eelmisel aastal internetis reklaami, mis pakkus raha teenimise võimalust aktsiaturul ning jättis veebilehele enda kontaktid. Peatselt võeti temaga ühendust, kannatanu andis oma seadmele kaugligipääsu, registreeris end kauplemisplatvormil revolutexpert.co ja teda juhendati esimese sissemaksu tegemisel. Hiljem õhutati kannatanut erinevatel ettekäänetel teostama krüptoraha ülekandeid.

Kelmused 25. aprillil alustati menetlust selles, et 43-aastasele mehele helistati veebruaris väidetava ettevõtte Meteor Trade esindaja ja pakuti tulusat teenimisvõimalust kauplemisplatvormil. Selleks pidi avaldaja võimaldama juurdepääsud enda seadmetele ning alla laadima AnyDesk programmi. Mehele paigaldati ka Metrade 5 äpp ja abistati esimese sissemaksu tegemisel. Hiljem soovis avaldaja teenitud kasumit välja