Kohtukaebuste all ägavad Harjumaa vallad soovivad ise otsustada, kas anda väiksele ilmakodanikule koht munitsipaallasteaia sõimerühmas või erakätes olevas lapsehoius. Lahendus võib peituda lasteaedadele seatud kvaliteedinõuete leevendamises.
Omavalitsuse kohustus lasteaiakoht tagada oli seaduses juba 20 aastat tagasi. Läinud kümnendi keskel lisas riigikogu, et pooleteise- kuni kolmeaastase lapse võib ka lapsehoidu saata.
“Küll aga on siin üks seaduslik apsakas või puudujääk,” märkis Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Andre Sepp. “Seadus annab üksnes lapsevanema nõusolekul omavalitsusele õiguse lapsehoiuteenust pakkuda.”
Praktikas lapsevanemate nõusolekut ei oodata. Nurisejaid oli seni vähe, seda enam, et enne lapsehoidude tulekut jäeti paljud lihtsalt ukse taha. Aga juunis tuletasid Eesti Päevaleht ja Vikerraadio meelde, et lasteaiakohta saab ka kohtus nõutada.
Tänavu on Tallinna halduskohus saanud 38 lasteaedadega seotud kaebust. Suure osa kaebajate võiduvõimalus on märkimisväärne.
“Kui neid kohti on väga palju puudu, siis ainus variant on olemasolevad lapsed lasteaiast välja visata ja teised asemele võtta,” rääkis Kiili vallavanem Aimur Liiva ning tunnistas, et kohtuotsus lasteaiakohti juurde ei tekita. “See probleem on suur ja süsteemne ja tõesti Tallinna ümbruse vallad on sellega hädas ja me oleme väga mures.”
Lapsevanemad pakuvad üksteisele sotsiaalmeedias õigusnõu
Liiva märkis, et kõigi laste äramahutamiseks peaks Harjumaale 15 lasteaeda juurde ehitama. Andre Sepa sõnul poleks niisugune lahendus realistlik isegi vaatamata sellele, et uued elanikud valda oma maksuraha toovad.
“Ükskõik, millise tulubaasiga see kohalik omavalitsus ei ole, siis lasteaed koos investeerimiskuluga on ülimalt kallis,” märkis Sepp ning lisas, et uute ilmakodanike suur hulk võib olla ka ajutine. “Mingil hetkel võib tekkida olukord, kus lasteaiakohti jääb üle.”
Aga kohtus need argumendid ei aita ja seaduse pandud kohustust need ära ei võta. Saue abivallavanem Andres Kaarmann ütles, et otseselt lasteaiakoha nõudjaid nii palju ei olegi. Muist kaebajaid soovib, et vald hüvitaks lasteaiakohast ilmajäämisega tekkinud kulud. Nii palutakse näiteks toiduraha ja huvihariduse hinnavahe, aga ka transpordikulude kinnimaksmist.
“On üks hulk vanemaid, kes nõuab tagantjärele nende kulude hüvitamist,” lisas Kaarmann. “Inimene on vabatahtlikult võtnud vastu lastehoiu koha ja nüüd on kuulnud, et hüvitatakse mingi vahe ja siis on pöördunud omavalitsuse poole ja palunud kogu lastehoius käimise vahe hüvitada.”
Seda, kuidas oma õiguste eest edukamalt seista, õpetavad lapsevanemad teineteisele sotsiaalmeedia gruppides. Levivad kaebuste mustandid, millel piisab kohtusse pöördumiseks mõne andmerea asendamisest. Tehakse ka ühiskaebusi, nii et kokku on tänavu kohtusse pöördunud 57 inimest.
“See olukord tuleb tegelikult lahendada, sest ükski kohus ei ehita ühtegi lasteaiakohta juurde,” sõnas Andre Sepp.
Lahendust nähakse sõimerühma ja lapsehoiu võrdsustamises
Lahendust näevad omavalitsused seadusemuudatuses. Esialgu palusid Harjumaa vallad, et lapsevanemalt loa küsimise kohustus seadusest välja võetaks. Seda mõtet on haridus- ja teadusministeeriumis varemgi kaalutud.
Suvel langes riigikogu menetlusest välja aastaid kirjutatud alushariduse seaduse eelnõu. Ministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson ütleb, et ehkki tolle eelnõuga oleks lasteaedade sõimerühmad ja lapsehoiud teineteisega sarnasemaks muudetud, jäeti mõned erisused siiski sisse.
“Kui see teenus on erinev, siis ka on oluline, et vanem tegelikult on nõus selle teenuse asendamisega,” rõhutas Peterson.
Ka tolle eelnõu järgi pidi pooleteise- kuni kolmeaastaste laste rühmas olema vähemalt üks täiskohaga ja kõrgharidusega õpetaja. Iga seitsme lapse kohta pidi pidevalt kohal olema üks õpetaja või abiõpetaja.
Lapsehoius aga piisanuks, kui iga viie lapse kohta on kohal lapsehoidja, kellelt eeldatakse keskharidust ja lapsehoidja kutset või vähemalt varasemat töökogemust lastega.
“Eelnõu ettevalmistamisel oli selge seisukoht, et ei ole võimalik neid tingimusi lapsehoidudes muuta karmimaks, kui nad täna on,” sõnas Peterson ning lisas, et vastasel korral võib kannatada teenuse kättesaadavus.
Siiski pakuvad omavalitsused nüüd, et keerulisest olukorrast päästaks neid see, kui lasteaia sõimerühmade ja lapsehoidude nõuded ühtlustada. “Need teenused peavad olema võrdsed,” ütles Andre Sepp.
Andres Kaarmann lisas, et sellisel juhul poleks ka lapsevanemal vahet, kas tema võsuke on lasteaia sõimerühmas või eralapsehoius.
Otsesõnu keegi seda välja ei ütle, aga alternatiiv lapsehoiu taseme tõstmisele on sõimerühmade taseme langetamine. Kiili vallavanem Aimur Liiva rääkis, et kuni kolmeaastane laps vajab seda, et ta oleks turvaliselt ja kenasti hoitud.
“Rääkida pooleteiseaastaste laste haridusteenusest, just nagu sõim on midagi oluliselt teistsugust ja et seal käib tohutu haridustegevus, see ei ole tegelikult adekvaatne,” sõnas Liiva.
Tiina Peterson aga märkis seepeale, et alushariduse seaduse eelnõu koostades peeti kättesaadavuse kõrval oluliseks ka kvaliteeti. Samas ütles temagi, et mingi lahendus tuleks leida.
“Kuna alusharidus ja lapsehoid on tegelikult omavalitsuse vastutusvaldkond, siis kindlasti me tahame seda, et see otsustusõigus ja paindlikkus oleks omavalitsusel suurem,” rõhutas Peterson. “Aga teisalt me tahame kindlasti ka, et riiklikult säiliks ühtne kvaliteet laste jaoks. Need kokkulepped tuleb saavutada, kui alushariduse ja lapsehoiu seadusega edasi minnakse.”
Väiksed nipid aitavad seaduse täitmisest hoiduda
Peterson kinnitas, et ministeerium hakkab alushariduse eelnõuga uuesti tegelema kohe, kui eestikeelset haridust puudutavad seadusemuudatused riigikogus menetletud saavad. Seni otsivad omavalitsused viise, kuidas seaduses kehtestatud nõudega edasi elada.
Nii näiteks hingas Kiili vald kergendatult pärast seda, kui sai väikese võidu ringkonnakohtust. Nimelt pöördus lapsevanem suvel Tallinna halduskohtusse ja nõudis, et Kiili vald tagaks tema lapsele lasteaiakoha. Selles küsimuses pole kohtu jaoks suurt vaidlust. Seaduses on see kohustus kirjas ja niimoodi kohus omavalitsustele ütlebki.
Aga kaebusega koos palus lapsevanem ka esialgset õiguskaitset ehk lasteaiakohta alates 1. septembrist. Ehkki Kiili vald märkis, et sellega rikutaks kõigi järjekorras olevate laste õigusi, seisis kohus kaebaja poolel.
“Laste õigusi rikub valla tegevusetus, mitte asjaolu, et keegi järjekorras olijatest pole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse,” vastas halduskohus. Kohtu korralduse täitmatajätmise korral ähvardati valda enam kui 30 000-eurose trahviga.
Ringkonnakohus aga nõustus sellega, et omavalitsuse käed on seotud ja esialgne õiguskaitse kahjustaks kedagi teist. Siiski ei võta esialgsest õiguskaitsest pääsemine ära kohustust lasteaiakoht mõistliku aja jooksul tagada.
Saue valla kohta uurib kohus praegu hoopis keerulisemat kaasust. Nimelt väidavad lapsevanemad, et vastavas infosüsteemis polnudki võimalik pisematele lastele kohta taotleda. Abivallavanem Andres Kaarmann ise viitas aga pisut lihtsamale nipile.
“Kui lapsevanem tõesti keeldub last erahoidu panemast, ta tahab munitsipaallasteaias kohta saada, siis alla kolmeaastastele on teeninduspiirkond terve Saue vald. Näiteks kui Laagris alla kolmeaastasele kohta pakkuda pole, siis näiteks Ääsmäel on see koht olemas,” selgitas Kaarmann.
Samas möönab temagi, et ringkonnakohtu hinnangul polnud lapsele 14 kilomeetri kaugusel koha pakkumine kuigi mõistlik.
“Kohtu otsus oli selles mõttes imelik, et me küsisime korduvalt, et kohus võiks öelda, mis on mõistlik. Aga kohus seda ei öelnud,” ütles Kaarmann.
Err.ee
