Erakorralised uudised

Koolitoidu hind kasvab, kuid riigilt lisaraha pole tulemas

Laste tervis sõltub oluliselt sellest, milline on koolis pakutav toit. Paraku lasub vastutus hea koolitoidu eest nii paljudel osalistel, et nüüd üritatakse selles lausa ühiskondliku kokkuleppeni jõuda. Esialgsed tulemused on siiski teoreetilisemat laadi, sest muu hulgas vajaks parem koolitoit ka lisaraha, mida aga valitsus järgmise aasta eelarvesse ei leidnud.

Ettepaneku koolitoidu nõuetes ja standardites kokku leppida tegi riigile kevadel Eesti suurim koolide toitlustaja, Daily kaubamärgi all tegutsev Baltic Restaurants. Nüüdseks on lai ring asjasse puutujaid, alates sotsiaal-, haridus- ja maaeluministeeriumist, lõpetades kohalike omavalitsuste, koolitoitlustajate, õpilaste esindajate, terviseameti ja Tervise Arengu Instituudiga juba mitu korda koos käinud ning hea koolitoidu teekaart hakkab üha enam kuju võtma.

Hea koolitoidu defineerimise ja selleni jõudmise teebki keerukaks just vastutajate rohkus, igaühel on oma vaatenurk.

“Meil on olemas määrused, regulatsioonid, kus öeldakse ära, milline see toit peab olema. Aga kui me vaatame teiste ministeeriumite poole, näiteks maaeluministeerium, et kas nad soovivad edendada kohalike põllusaaduste kasutamist koolitoidus või pigem imporditud toidu kasutamist, siis need asjad on ka vaja omavahel kokku leppida,” lausus Baltic Restaurantsi juht Aaro Lode.

“Seal on tervislikkuse nõuded, siis see, kui suur valik peab olema, et jääke ei jääks. Siis on küsimus, kuidas hind muutub, et kas raha juurdepanemine üksinda piisab või peab ka hankelepinguid muutma. Mulle tundub, et me saame päris pika rea tegevusi, mida me hakkame alates homsest tegema ja jõuame millalgi paari aastaga tehtud,” ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Kuna koolitoidu hangete eest vastutavad omavalitsused, on praktika väga erinev.

“Võrumaa näiteks paneb väga tõsiselt rõhku mahetoidule, et lastel oleks ka tunnetus, kust see toit tuleb. Aga nad on olnud ka valmis oluliselt rohkem maksma. Maksavad lausa kuni kolm eurot ühe söögikorra eest. Teistes piirkondades see nii hästi ei lähe ja suurtes linnades see ongi keerulisem,” lausus Peterson.

Näiteks Tallinn suisa loosib hankevõidu odavaima pakkumise teinud toitlustajate vahel.

Iga omavalitsus vaatab ise, palju riigi garanteeritud hinnale juurde maksab. Riigi panus, üks euro toidupäeva kohta, ei ole aga muutunud alates 2018. aastast ning lepingud ei võimalda sisendhindade tõustes toidu maksumust ka indekseerida. Seegi võib uue kokkuleppe järgi muutuda.

Ent lisaraha, mis on parema koolitoidu üks nurgakive, järgmise aasta riigieelarvest juurde ikkagi ei saa.

“Sel aastal peame tõega ütlema, et 17 miljonit haridus- ja teadusministeerium küsis, meie toetasime, aga raha ei saanud. Nii et oleme praegu sellises olukorras, kus me üritame pidevalt tõusva toidu hinnaga toime tulla ja ikkagi pakkuda kvaliteetset toitu,” ütles Peterson.

Kokkulepped ja küsitav lisaraha puudutavad üksnes koolitoitu. Lasteaialapsed peavad paremat ninaesist jätkuvalt edasi ootama.

Err.ee

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev 16 mai 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill) Oled täna täis energiat ja valmis uute väljakutsetega silmitsi

NATO SONAUS

NATO sõnaus ehk julgeolekupoliitika ja riigikaitse sõnavõistlus kutsub üles eesti keelt rikastama

Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeva tähistamise puhul ootavad Välisministeerium, Kaitseväe Akadeemia ja Kaitseministeerium osalema julgeolekupoliitika

error: Sisu on kaitstud!