Erakorralised uudised
Maris Lauri

Justiitsminister M.Lauri tegi valitsusele ettepaneku mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, millega oleks antud iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev järgmisel tööpäeval.

Justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) tegi valitsusele ettepaneku mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, millega oleks antud iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev järgmisel tööpäeval.

Lauri leidis, et pühade ajal vaba aja andmise eesmärgiks on eelkõige võimaldada inimestel pühi tähistada. “Seega kui püha langeb töötaja tööpäevale, saab ta vaba päeva pühade nautimiseks. Kui püha langeb töötaja tööst vabale päevale, ei ole täiendava vaba aja andmine eelnevalt nimetatud eesmärgiga kooskõlas. Vaba aeg pühale järgneval tööpäeval ei anna töötajale rohkem võimalusi pühade tähistamiseks.”

Ka toob ta välja, et eelnõu keskendub nendele töötajatele, kes töötavad esmaspäevast reedeni. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub vaba päeva andmine summeeritud tööajaga töötaja puhul, kelle iganädalased puhkepäevad ei pruugi olla laupäev ja pühapäev.

Loe ka:  2022 aastal on rohkem kui pooled riigipühad nädalavahetusel.

“Näiteks võib summeeritud tööajaga töötajal vaba päev olla kolmapäeval ja kui samale päevale langeb ka mõni püha, siis eelnõu järgi ei pea talle pühale järgneval tööpäeval vaba aega andma. See toob kaasa graafiku alusel töötavate ja esmaspäevast reedeni töötavate töötajate ebavõrdse kohtlemise.”

Probleeme tekiks ministri sõnul ka haridusvaldkonnas, kus täiendavad vabad päevad õppeaastas tähendaks õppeaasta planeerimise ja õppetöö jaotuse osas piiratuma ajaga sama õppekava läbimist, mis tooks kaasa õppekoormuse suurenemise õpilaste jaoks. Või eeldaks vastav muudatus ka näiteks õppeaasta pikendamist.

Lauri sõnul on eelnõul teatav majanduslik mõju, näiteks tööandjatele kaasnevad kulud, kuid seda ei ole seletuskirjas analüüsitud.

Sotsidel liitlasi Keskerakonnast ja EKRE-st




Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva tõi eelnõu seletuskirjas välja, et riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha.

Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele viis liikuvat riigipüha: 1. jaanuar – uusaasta, 1. mai – kevadpüha, 20. august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev ning 25. detsember – esimene jõulupüha. 2023. aastal satub puhkepäevadele neli riigipüha: 1. jaanuar – uusaasta, 24. juuni – jaanipäev, 20. august – taasiseseisvumispäev ning 24. detsember – jõululaupäev.

“Nädalavahetusele sattunud riigipüha asendamine täiendava puhkepäevaga võtab ära põhjuse tunda pahameelt saamata jäänud vaba päeva pärast. See võimaldab veeta kvaliteetaega perega: külastada kultuuriüritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule,” märkis Kõva.

Ta lisas, et varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäev väljendanud toetust ka Keskerakonna ja EKRE esindajad.

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev 16 mai 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill) Oled täna täis energiat ja valmis uute väljakutsetega silmitsi

NATO SONAUS

NATO sõnaus ehk julgeolekupoliitika ja riigikaitse sõnavõistlus kutsub üles eesti keelt rikastama

Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeva tähistamise puhul ootavad Välisministeerium, Kaitseväe Akadeemia ja Kaitseministeerium osalema julgeolekupoliitika

error: Sisu on kaitstud!