Väidetakse, et midagi rohkem juua vett, seda parem on mälu ja vaimne tervis, seda rohkem on energiat. „Joo vett” tähendab juba sisuliselt sama, mis „ole terve”. Aga mida see tegelikult tähendab? Joomist soovitatakse enamasti siis, kui inimene on mingi koguse vedelikku kaotanud, räägib USA Michigani osariigi Oaklandi ülikooli nefroloogia abiprofessor dr Joel Topf.
Samas aga, nagu räägib Alabama ülikooli teadlane Kelly Anne Hyndman väljaandele New York Times, ei tee lihtsalt vee suurem joomine inimest tervemaks. Piisav vedeliku kogus on oluline, aga enamasti pole inimestel puudust ning lihtsalt pidev joomine päeva jooksul pole vajalik.
Piisav vedelikukogus tähendab elektrolüütide nagu naatriumi ja vee piisavat kogust organismis, aga selle saavutamiseks pole vaja pidevalt klaasi kummutada.
Üldine soovitus on juua päeva jooksul 8 suurt klaasitäit vedelikku. See on aga müüt, räägib Wayne’i ülikooli sporditeadlane Tamara Hew-Butler. Rolli mängivad keha suurus, õhutemperatuur ja higistamine. 100-kilone inimene, kes on just läbinud 15 kilomeetrit kuuma käes vajab selgelt rohkem vedelikku kui 60-kilone kontoritöötaja, kes on päev läbi olnud konditsioneeriga ruumis.
Vedeliku kogus sõltub ka tervisest. Südamerikke või neerukividega isik vajab erinevas koguses vedelikku võrreldes näiteks isikuga, kes võtab diureetikume (urineerimist soodustavaid aineid). Rohkem tuleb juua, kui oled haige, oksendad ja kõht on lahti.
Enamuse noorte ja tervete inimeste puhul kehtib reegel, et juua tuleb siis, kui on janu, räägib dr Topf. Vanemaealistel on soovitav joomisele tähelepanu pöörata, sest vanusega kaob janutaju. Erinevalt aga levinud arvamusest pole vaja vaadata oma uriini värvi. Jah, on võimalik, et tumekollane uriin näitab vedelikupuudust, aga teaduslikult pole tõestatud, et uriini värv sõltub üksnes tarbitud vedeliku kogusest.
Samuti pole vaja tingimata juua ainult vett, nagu soovitatakse. Piisab ükskõik millisest joogist, näiteks gaseeritud jookidest või mahladest. Üks levinud arvamus on, et alkohoolsed või kofeiiniga joogid viivad organismist vedeliku välja, aga see pole tõsi. 2016. aastal läbi viidud vastav uuring näitas, et pole vahet, kas juua janu korral vett, õlut, kohvi või teed – mõju on sama.
Vedelikku saab ka toitudest. Vedeliku kogust aitavad tõsta puuviljad, juurviljad, supid ja kastmed. Toidu seedimisega eraldub samuti vett ja see aitab omakorda janu kustutada.
