Thursday , 21 October 2021
elekter elektri hind elektrimuujad elektriturg

Elektrilevi AS tunnistas, et Jõgeval aset leidnud katkestuse puhul ületati kehtestatud nõudeid 3119 tarbija suhtes ning tarbijate võrgutasusid vähendati

Elektrilevi peab pöörama suuremat tähelepanu võrguühenduste katkestuste likvideerimisele

Konkurentsiamet lõpetas käesoleva aasta 27. aprillil Jõgeva piirkonnaalajaama põlengu ja selle tulemusel toimunud suuremahulise elektrikatkestuse kohta alustatud järelevalvemenetluse. Amet tuvastas, et Elektrilevi AS rikkus võrguteenuste kvaliteedinõudeid võrguühenduse katkestuse kestuse osas.
Elektrilevi AS tunnistas, et Jõgeval aset leidnud katkestuse puhul ületati kehtestatud nõudeid 3119 tarbija suhtes ning tarbijate võrgutasusid vähendati seetõttu 24 920,81 € ulatuses, mis on keskmiselt 8 eurot tarbija kohta.




Amet soovitab Elektrilevil üle vaadata elektrikatkestuste korral loodava ja kriisijuhtimisega tegeleva Teabekeskuse töö ja koosseis, et avalikkuse teavitamine elektrikatkestustest ja nende mõjudest oleks teostatud võrdse kohtlemise printsiipi silmas pidades ja oleks elektri müügiga tegelevate ettevõtjate osas ühtne.
Elektrikatkestuse likvideerimisel esines probleeme ka suhtluses kohaliku omavalitsusega. Menetluses selgus, et kommunikatsioonipõhimõtted Elektrilevi ja kohalike omavalitsuste vahel on puudulikud või puuduvad üldse. Seetõttu soovitab amet Elektrilevil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajatega välja töötada konkreetsed põhimõtted, mille alusel toimub kommunikatsioon suuremate elektrikatkestuste puhul.

Konkurentsiamet teostab järelevalvet võrguühenduste kvaliteedinõuete täitmise üle vastavalt elektrituruseadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määrusele nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise

Järelevalvemenetluse aruanne Elektrilevi OÜ tegevuse suhtes seoses põlenguga
Elektrilevi OÜ-le kuuluvas Jõgeva piirkonnaalajaamas, mis tekitas ulatusliku
elektrikatkestuse Jõgevamaal.

Järelevalvemenetluse aruanne Elektrilevi OÜ tegevuse suhtes seoses põlenguga
Elektrilevi OÜ-le kuuluvas Jõgeva piirkonnaalajaamas, mis tekitas ulatusliku
elektrikatkestuse Jõgevamaal.
1. Ettevõtte nimi, aadress ja kontaktandmed
1.1. Nimi/ärinimi: Elektrilevi OÜ, äriregistrikood 11050857, juhatuse liige Mihkel Härm
1.2. Aadress: Veskiposti 2, 10138 Tallinn
1.3. Kontaktid: tel +372 715 4230, e-post elektrilevi@elektrilevi.ee
2. Järelevalvemenetluse teostamist tingivad asjaolud ja õiguslikud alused
Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõike 1 ja Konkurentsiameti põhimääruse § 13 lõike 1 alusel
algatas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) tegevuse suhtes
seoses 27.04.2021 hommikul toimunud põlenguga Elektrilevile kuuluvas Jõgeva
piirkonnaalajaamas, mis tekitas ulatusliku elektrikatkestuse Jõgevamaal. Elektrita jäi terve
Jõgeva linn ja suur osa Jõgeva vallast – kokku ligi 7500 majapidamist. Järelevalvemenetluse
eesmärgiks oli selgitada välja elektrikatkestuse täpne ajavahemik, põhjused, võimalikud
tagajärjed ning see, kas tegemist võib olla ELTS või selle alamaktide rikkumisega. Lisaks
eeltoodule oli eesmärgiks anda hinnang, kas Elektrilevil oleks olnud võimalik võrguühenduse
katkestust vältida või likvideerida see efektiivsemalt Asjaolude selgitamiseks saatis
Konkurentsiamet 29.04.2021 Elektrilevile vastavasisulise järelepärimise nr 7-21/21-0081-110-
1. Samuti soovis Konkurentsiamet teada, kas Elektrilevil oleks olnud võimalik võrguühenduse
katkestust vältida.
3. 27.04.2021 põlengu tagajärjel võrguühenduse katkestuse toimumise aeg, koht ja
tarbijaskond, keda see puudutas
30.05.2021 Elektrilevilt saadud informatsioonile sai elektrikatkestus alguse 27.04.2021 kell
08:38, kui releekaitse töötamise järgselt lülitus välja Jõgeva alajaama 10 kV jaotla väljuv
Mäenda liin. Elektrikatkestus sai täielikult likvideeritud 28.04.2021 kell 19:30, kui viimasena
taastati Estonian Plywood AS elektritoide. Viimasele elektrita olnud kliendile taastati
elektrivarustus 34 tundi ja 52 minutit peale katkestuse algust.
2 (9)
Jõgeva alajaama liinide ja mõlema trafo välja lülitumise järgselt said elektrikatkestusest
mõjutatud 6724 liitumispunkti (8023 klienti), kellest 52%-le oli elektrivarustus taastatud kell
16:45. Elektrita jäi veel 3199 liitumispunkti, kellest Puurmanni 35 kV õhuliini toitel olevad 980
liitumispunkti said elektri tagasi 28.04 kell 03:30 ning Jõgeva asulas olevad 2234 liitumispunkti
said elektri tagasi 28.04 kell 15:52 (v.a. Estonian Plywood AS).
Joonisel 1 on näidatud elektrikatkestuse ulatus kaardil, kus katkestuse tõttu välja lülitunud
keskpingeliinid on tähistatud valge värviga.
Joonis 1. Jõgeva alajaama katkestuse ulatus. Allikas: Elektrilevi OÜ
3 (9)
Joonisel 2 on näidatud pingetute liitumispunktide arvu vähenemist ajas.
Joonis 2. Pingetute liitumispunktide arv. Allikas: Elektrilevi OÜ
4. Elektrilevi tegevus seoses 27.04.2021 toimunud piirkonnaalajaama põlengust ja sellest
tulenevast elektrikatkestusest teadasaamisel ning selle likvideerimisel
Elektrilevi edastatud sündmuste detailne ülevaade:
27.04.2021:
08.38 – releekaitse töö järgselt lülitub välja Mäenda 10 kV liin ja elektrita jääb 363
liitumispunkti.
08:39 – Enefit Connecti automaatikaüksuse töötaja, kelle töökoht asub Jõgeva alajaama kõrval,
helistab dispetšerile ja annab info, et nägi ülelööki ning ilmselt on kaabli otsamuhv riknenud.
08:43 – dispetšer annab rikkebrigaadile info, et tuleb liikuda Jõgeva alajaama seoses rikkega
Mäenda liinil. Rikkebrigaad on kõrvaldamas teist riket, kavatsedes selle likvideerimise järgselt
liikuda Jõgeva suunas.
09:04 – rikkebrigaad hakkab liikuma, et Mäenda liini riket kõrvaldada.
09:12 – Jõgeva alajaamas lülituvad välja Kantküla ja Põdra 10 kV liinid, elektrita jääb 551
liitumispunkti.




09:15 – Enefit Connecti automaatikaüksuse töötaja helistab uuesti dispetšerile ja annab teada,
et 10 kV jaotla alt tuleb suitsu ning see on vaja pingetuks teha.
09:16 – dispetšer lülitab saadud info põhiselt alajaama 10 kV II sektsiooni välja.
09:16 – katkeb juhtimissüsteemis side Jõgeva alajaamaga.
09:17 – dispetšer helistab rikkebrigaadile ja annab info, et Jõgeva alajaam põleb.
09:19 – automaatikaüksuse töötaja helistab Päästeametisse ja teavitab tulekahjust.
09:21 – Eleringi dispetšer annab Enefit Connecti juhtimiskeskuse dispetšerile teada, et Jõgeva
alajaama teine trafo lülitus 110 kV poolelt välja. Pingetuks jääb 6724 liitumispunkti (8023
klienti) ja 367 alajaama.
09:23 – Enefit Connecti automaatikaüksuse töötaja annab dispetšerile info, et päästemeeskond
on kohal ning on vaja teha vajalikud lülitused kustutusloa andmiseks.
09:46 – dispetšer annab loa kustutustöödeks.
09:49 – Paunvere lahutuspunkti kaudu taastatakse elektrivarustus 268 liitumispunktile.
09:52 – Kaarepere farmi alajaama kaudu taastatakse elektrivarustus 359 liitumispunktile.
09:56 – rikkebrigaad jõuab Jõgeva alajaama ja teavitab dispetšerit, et 10 kV ja 35 kV jaotlad
on põlenud ning alustab 10 kV liinide lahutamist. Alustatakse alternatiivsete lahenduste
kaardistamisega elektrivarustuse taastamiseks.
10:14 – Vägeva lahutuspunkti kaudu taastatakse elektrivarustus 184 liitumispunktile.
10:32 – taastatakse alajaama nr 6996 kaudu elekter 134 liitumispunktile.
10:52 – dispetšer annab Empower ASile korralduse reageerida Jõgeva rikkele, kus on vajalik
alustada töid 10 kV kaablite jätkamiseks ja uue alajaama ühendamiseks.
11:00 – Tallinna rikkebrigaadile antakse korraldus Tallinnas Kivikülvi 11 asuva varujaotla
kaitselahutamiseks ja maandamiseks.
11:01 – rikkest mõjutatud klientidele saadetakse teavitus, et rikke likvideerimiseks kulub 24
tundi.




4 (9)
11:05 – elektrivarustus taastatakse 132 liitumispunktis.
11:07 – elektrivarustus taastatakse 322 liitumispunktis.
11:25 –Tallinna raamlepingu partnerile antakse korraldus Kivikülvi 11 varujaotla kaablite lahti
ühendamiseks ja tarnspordiks ette valmistamiseks.
11:56 – alajaama nr 8039 kaudu taastatakse elektrivarustus 101 liitumispunktile.
12:17 – elektrivarustus taastatakse 288 liitumispunktis.
12:19 – päästemeeskond lõpetab tulekustutustöödega.
12:28 – Empower ASi alltöövõtja Terasteenus OÜ jõuab Jõgeva alajaama ja alustab
ettevalmistustega kaablite välja kaevamiseks.
13:02 – Kõrgemäe lahutuspunkti kaudu taastatakse elektrivarustus 393 liitumispunktile. 10:32
– taastatakse alajaama nr 6996 kaudu elekter 134 liitumispunktile.
13:02 – Kõrgemäe lahutuspunkti kaudu taastatakse elektrivarustus 393 liitumispunktile.
13:10 – elektrivarustus taastatakse 56 liitumispunktis.
13:32 – Ravila alajaama kaudu taastatakse elektrivarustus 95 liitumispunktile.
14:01 – Valmeco alajaama kaudu taastatakse elektrivarustus 1040 liitumispunktile. Osaliselt
Jõgeva asula ning Puurmanni 35 kV õhuliini toitel olevad 3352 liitumispunkti jäävad veel
elektrita.
15:25 – dispetšer annab Terasteenus OÜ-le tööloa 10 kV kaablite jätkamiseks.
15:27 – elektrivarustus taastatakse 12 liitumispunktis.
16:45 – varujaotla on transpordivahendile tõstetud ning alustab liikumist Jõgevale,
elektrivarustus taastatakse 141 liitumispunktis, 3199 liitumispunkti on veel elektrita.
19:00 – dispetšer annab Leonhard Weiss OÜ-le tööloa 35 kV kaablite jätkamiseks.
28.04.2021:
03:30 – Puurmanni 35 kV õhuliin ühendatakse otse trafole C2T ning elektrivarustus taastatakse
924 liitumispunktile.
04:28 – elektrivarustus taastatakse 58 liitumispunktis.
08:07 – elektrivarustus taastatakse 6 liitumispunktis.
08:30 – varujaotla pingestatakse ning alustatakse liinide faseerimisega.
14:11 – liinid on saadud õigesti faseerituks ning alustatakse võrgu koormamist.
14:30 – elektrivarustus taastatakse 1306 liitumispunktis.
15:52 – kõik Jõgeva asula liinid on pingestatud, elektrivarustus taastatakse 904 liitumispunktis,
elektrivarustus on taastatud seega kõigile klientidele, v.a. Estonian Plywood AS.
19:30 – elektrivarustus taastatakse Estonian Plywood AS-le.
5. Elektrikatkestuse põhjused
Elektrilevilt saadud informatsioonile sai Jõgeva alajaama põleng alguse Jõgeva alajaama
kaablisektsioonis olnud siirdemuhvi riknemisest. Esialgu tekkis maaühendus ehk ühe faasi
isolatsiooni riknemine, mis läks üle kahe faasi lühiseks. Siirdemuhvi riknemise järgselt süttis
sama õlikaabel põlema ning tuli levis edasi teistele kaablisektsioonis olnud kaablitele.
6. Elektrilevi selgitused 27.04.2021 Jõgeva alajaamas toimunud rikke ja sellest tuleneva
elektrikatkestuse ärahoidmise võimaluste kohta
Elektrilevi hinnangul ei olnud Jõgeva alajaamas toimunud rikke täielik välistamine või
ennetamine võimalik. Rike sai alguse maaühenduse üleminekust lühiseks maakaabli
siirdemuhvil, mille järgselt alajaama releekaitse korrektselt rakendus. Õhuliinidel nagu ka
Mäenda liin, esineb mööduvaid maaühendusi ja lühiseid. Maaühenduse1
tekkimise järgselt ja
kuni rikkekoha tuvastamiseni võib liin koos maaühendusega töötada kuni 8 tundi, kuna
maaühendusvoolude kompenseerimisega on ohutus tagatud ning maaühenduse tõttu ei teki




1 Maaühenduse korral lähtub dispetšer oma tegevustes juhendist „J384 Jaotusvõrgu talitluse juhtimise juhend“,
kus on loetletud toimingud maaühenduse tekkimisel. Nimetatud juhendi p. 14.2 kohaselt on 6-35 kV võrgus
lubatud maaühendusega töötalitlus kestusega kuni 8 tundi, kui antud võrgupiirkonnas on maaühendusvoolude
kompenseerimine tagatud ning võrgus ei ole keskpingel toimivaid generaatoreid või elektrimootoreid.
5 (9)
võrgus mõjusid tarbijatele. Dispetšer sai signaale ka teistel liinidel tekkinud maaühenduste
kohta, mis esialgu ei andnud põhjust eeldada alajaamas alanud põlengut.
Jõgeva alajaam on ehitatud 2001. aastal ning Mäenda liini siirdemuhv on tehtud 2011. aastal.
Vahepealse perioodi jooksul on oluliselt muutunud alajaamade ja võrgu ehitamisel rakendatud
tehnilised lahendused ja põhimõtted, mis oluliselt vähendavad riski sarnase sündmuse
kordumiseks:
– Piirkonnaalajaamad tiheasustusega piirkonnas (Jõgeva alajaam on lähtuvalt klientide
ja väljuvate liinide arvust tiheasustusala piirkonnaalajaam) ehitatakse betoonist
hoonetega, kus erinevad jaotusseadme sektsioonid paiknevad erinevates ruumides ja
erinevate kaablisektsioonidega, mille puhul ei saa tuli levida tervet alajaama
mõjutavaks. Ruumide ja kaablisektsioonide vahel on rajatud tuletõkked ning
kaablisektsioonides puudub õhu juurdepääs, et tuli saaks laieneda.
– Uutes alajaamades paigaldatakse suitsuandurid ka kaablisektsioonidesse.
– Uutesse alajaamadesse ei ühendata õlikaableid ning kaablisektsioonidesse ei lubata
teha muhve. Maakaablite muhvide tegemisel kehtib kord, kus muhvide tegemise
õigused on ainult tootja koolitused läbinud ning Elektrilevi korraldatud eksamil oma
oskusi tõendanud spetsialistidel.
Nimetatud meetmed vähendavad sarnastel põhjustel tekkida võivate põlengute tekkimise
tõenäosust uutes/uuendatud alajaamades, kuid võrguarengust ja pikast tehnilisest elueast
tulenevalt ei ole olemasolevate uuendamata piirkonnaalajaamade ja/või
maakaablite kiirendatud ning enne tehnilise eluea lõppu väljavahetamine mõistlik.
Jõgeva alajaama sündmustest lähtuvalt analüüsib Elektrilevi võimalusi võtta kasutusele
järgmised täiendavad meetmed võimalike sarnaste sündmuste esinemise tõenäosuse
vähendamiseks:




– Tulekahjuandurite paigaldamine olemasolevatesse piirkonnaalajaamade
kaablisektsioonidesse, kus neid ei veel ole.
– Piirkonnaalajaamade kaablisektsioonides olevate kaablimuhvide täiendav analüüs
ning vastavalt tulemustele nende asendamine ja kaablisektsioonist välja viimine.
– Koostöös Päästeametiga tulekustutustöödega alustamise analüüs, leidmaks võimalusi
vähendada tulekahju kestust ja hävitavat mõju.
Elektrilevi hinnangul ei ole piirkonnaalajaama (nagu Jõgeva) kasutuskõlbmatuks muutumisel,
nagu antud juhul põlengu tõttu juhtus, võimalik elimineerida riski, et selle taga olevate klientide
elektriga varustamine saab häiritud. Arvestades võrgu topoloogiat, eksisteerib enamiku
Elektrilevi 221 piirkonnaalajaama juures risk, et nende täielikult kasutuskõlbmatuks
muutumisel ei ole võimalik piirkonnas olevaid kliente elektriga varustada. Piirkonnaalajaamad
ehitatakse üldjuhul võimalikult koormuskeskmete lähedale ning väga suurte koormuste
ülekandmine keskpingevõrgus ei ole pikkade vahemaade taha võimalik. Seetõttu on võrgu
topoloogia kujundatud nii, et piirkonnaalajaamades olevad kaks sektsiooni reserveerivad
teineteist. See aga ei välista riske täielikult kui mõlemad sektsioonid saavad kahjustada, mida
Jõgeva rike näitas. Samas ei ole Jõgeva asula koormuse reserveerimine keskpingevõrgu kaudu
kaugemalt praktiliselt teostatav.
Sellise riski realiseerumist võib lugeda välistatuks ainult nendes piirkonnaalajaamades, kus on
üks ühendus põhivõrguga ja kogu võrk on keskpingevõrgu kaudu reserveeritav. Sellised
alajaamad paiknevad aga hajaasustusega piirkondades ja nende osakaal kõigis
piirkonnaalajaamades on alla 20%.
7. Elektrilevi seisukoht 27.04.2021 Jõgeva alajaamas toimunud rikke ja sellest tuleneva
elektrikatkestuse tagajärgede kohta
6 (9)
Elektrilevi tõi välja, et valdava osa klientide elektrikatkestus jäi alla 4 tunni – mis küll ei tähenda
kohustuslikku võrgutasu vähendamist rikke likvideerimiseks kulunud aja tõttu, kuid klientide
igapäevase elukorralduse vaates on taoline katkestus äärmiselt ebamugav. Samas
Konkurentsiamet toob siinjuures välja, et tuleb siiski tähelepanu pöörata ka asjaolule, et 3119
tarbimispunkti puhul ületati kohustusliku rikke likvideerimiseks kuluva aja normi2
ja antud
klientidel vähendati kompensatsioonina võrgutasu summas 24 920,81 eurot. Täiendavalt ligi
2300 (ligikaudu 29% katkestusest mõjutatud tarbimispunktidest) tarbimispunkti puhul kestis
katkestus sealjuures üle 24 tunni.
Elektrilevi hinnangul kodutarbijatele tekkida võinud materiaalne kahju jäi eeldatavasti
väheseks. Elektrilevile esitatavate kahjunõuete läbivaatamise protsess veel kestab. Spetsiifilise
tootmisprotsessiga äritarbijatele tekkis seisaku tõttu otsest varalist kahju, mille ulatus võib
selguda hiljem, kui vastavaid nõudeid Elektrilevile laekub.
Kõnealusel katkestusel on kindlasti negatiivne mõju Elektrilevi klientide rahulolule, millest
Elektrilevi teeb tõsised järeldused ja võtab kiiresti ette tegevused, mis aitaksid edaspidi taolised
tagajärjed ära hoida.
8. Teabevahetus Elektrilevi ja asjasse puutuvate asutustega.
Kuna ajakirjanduses oli juttu võimalikest probleemidest kommunikatsioonis Elektrilevi ja
kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni vahel, siis uuris Konkurentsiamet kuidas on vastav
suhtlus tavapäraselt Elektrilevi poolt korraldatud ja mis dokumendid selliste sündmuste korral
teavitusprotsessi reguleerivad.
Hädaolukorra seadus § 12 lõige 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus
teavitab hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutuste vahelist
teabevahetust. Seega on Elektrilevil seadusest tulenev kohustus, lisaks avalikkuse
teavitamisele, korraldada teabevahetust ka kohaliku omavalitsuse ja sealjuures ka kohaliku
omavalituse kriisikomisjoniga.
Vastuses Elektrilevi kirjutas, et lähtub hädaolukorrast teavitamisel Eesti Energia
kontserniüleses dokumendis: „Hädaolukordadest, kahju- ja õnnetusjuhtumitest teavitamise
põhimõtted“ sätestatud üldistest põhimõtetest ning Elektrilevi sisedokumendist
„Kommunikatsioonitegevused ulatuslike elektrikatkestuste olukorras“ (J199).
[…] Konkurentsiamet toob siinjuures välja, et avalikkust, sealhulgas elektrimüügiga tegelevaid
ettevõtteid (isegi kui need kuuluvad samasse kontserni) tuleb informeerida üheselt ja võrdse
kohtlemise tava silmas pidades.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ELTS § 18 lõige 5 näeb ette järgmist:
„Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendit
säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See
ei takista emaettevõtja õigust teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast
järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane
rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda
tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud
otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.“

2 Määruse § 4 lõike 5 järgi tuleb jaotusvõrgus rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada 12 tunni jooksul
ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini.
7 (9)
Seega on Konkurentsiameti hinnangul ELTS-ga kooskõlas hoida sisekommunikatsioon mitte
kontserni sisene vaid ainult Elektrilevi sisene, emaettevõttel ei ole õigust sekkuda Elektrilevi
igapäevasesse tegevusse, mida elektrikatkestuse likvideerimine ja tarbijatele võrguteenuse
pakkumine on. Teabekeskuse töösse kaasata Elektrilevi väliseid isikuid ainult äärmisel
vajadusel ja lepingute olemasolul (Elektrilevi ostab teenust) ja võttes arvesse ka
konfidentsiaalsusnõudeid.
Konkurentsiamet toob ka välja, et dokumenti J199 on soovitav muuta selliselt, et Teabekeskuse
töösse kaasatavad isikud, kes peavad tulema lepingupartneri poolselt ei oleks seotud konkreetse
ettevõttega, näiteks nagu antud juhul Enefit Connect, vaid sõltuvad ikkagi sellest kellega
Elektrilevi on lepingu teenuse ostmiseks parajasti sõlminud. Ei saa ette näha, et alati on
lepingupartneriks Enefit Connect, vastasel juhul tekib kahtlus teenuste ostmisel
neutraalsuspõhimõtte järgimise osas Elektrilevi poolt.
Seoses välise kommunikatsiooniga vastas Elektrilevi, et nende poolne asjakohane teavitustöö
Jõgeva sündmuse korral toimus kolme järjestikuse päeva jooksul. Avalikkust teavitati Jõgeva
alajaama rikkega seotud arengutest kahel korral, 28. aprillil ühel korral ja 29. aprillil samuti ühe
korral.
Lisaks oldi alates 27.04 hommikutundidest pidevas suhtluses nii Päästeameti, kriisistaabi kui
ka Jõgeva abivallavanema Viktor Svjatõševiga, mille raames jagati operatiivset infot sündmuste
arengu ning võimalike lahenduste kohta. Lisaks hoiti operatiivset suhtlust piirkonna
suurklientidega, et suurendada seeläbi ka nende suutlikkust katkestusega toime tulla.
Elektrilevi hinnangul kommunikatsioon avalikkuse ja kohaliku omavalitsusega toimis ja
reeglitest kõrvalekaldeid polnud. Kohalikul omavalitsusel oleks olnud soov saada otseinfot
kahtlemata veelgi suurem, kuid Elektrilevi nägemuses ei ole mõistlik infot jagada enne, kui
selle paikapidavus on juba kindel. Kriisiolukordadega kaasneb väga palju kiireloomulisi
tegevusi, mille juures võib ette tulla ootamatuid takistusi ning seetõttu eeldatud hinnangud
olukorra normaliseerumise aja suhtes tihti muutuvad. Liiga varajane, hiljem ebaõigeks osutuda
võiva info väljastamine, võib tegelikkuses tähendada huvipoolte tahtmatut eksitamist ja
lõppkokkuvõttes segaduse tekitamist.
Jõgeva elektrikatkestusega seoses kutsuti kokku ka Lõuna päästekeskuses regionaalne staap,
kelle ülesanne oli toetada Jõgeva valla kriisikomisjoni ja Elektrilevi Jõgeva alajaama
tulekahjust tingitud elektrikatkestusest tekkida võivate probleemkohtade prognoosimisel ning
lahenduste välja töötamisel. Vaatamata sellele jõudis meediasse siiski info, et Jõgeva valla
kriisikomisjonil oli keeruline kriisijuhtimisel plaane sättida ressursside üleval hoidmiseks, kuna
info Elektrilevilt oli umbmäärane3
. Seoses eeltooduga edastas Konkurentsiamet mõned
küsimused vastamiseks Jõgeva Vallavalitsusele. Konkurentsiametit huvitas kas Elektrilevi OÜ,
kes on vastutav selliste elektrikatkestuste korral asutuste vahelise andmevahetuse eest, on
Jõgeva Vallavalitsuse või kriisikomisjoniga kooskõlastanud mingi infovahetuse protsessi, mida
antud sündmuste tekkimisel järgitakse ja kuidas on infovahetus sellistes olukordades
korraldatud Jõgeva Vallavalitsuse ja Elektrilevi vahel. Samuti seda kas käesoleva
elektrikatkestuse korral Elektrilevi järgis neid protsesse, või esines infovahetuses valla vaatest
probleeme.
Jõgeva Vallavalitsus oma vastuses märkis, et teadaolevalt ei ole infovahetuse protsessi
kooskõlastatud Jõgeva Vallavalitsusega. Käesoleval juhul toimus suhtlemine
suurkliendihalduriga. Jõgeva Vallavalitsuse hinnangul oli suhtlus käesoleva elektrikatkestuse




3 https://www.err.ee/1608192397/alajaama-polengu-tottu-peab-osa-jogeva-elanikest-oopaeva-elektrita-veetma
8 (9)
korral sage, kuid probleemina tõi esile, et suurkliendihalduri info avarii likvideerimise käigus
ei vastanud alati tegelikkusele. Avarii likvideerimise lõppfaasis oli infopuudus eriti tunda.
Elektrilevil on olemas ka mitmeid sisedokumente, mis reguleerivad elektrikatkestuste
likvideerimisega seotud tegevusi, näiteks on kehtestatud protseduur P31„Tegutsemine
hädaolukordades ja erakorraliste sündmuste korral“, milles on põhiliselt toodud
kommunikatsioon oma asutuse sees, st kes keda ja kuidas peab teavitama. Rikete
likvideerimisel lähtuvad võrguteenuse juhtijad (dispetšerid) dokumendist P3110 „Jaotusvõrgu
talitluse juhtimine“.
Konkurentsiameti hinnangul puudub Elektrilevil konkreetne formaat kuidas ja mis vormis
kohalikke omavalitsusi ja kohalike omavalistuste kriisikomisjone suuremate elektrikatkestuse
puhul teavitada ja operatiivse infoga kursis hoida. Kommunikatsioon küll eksisteerib, määratud
on vastutav isik, kelleks on suurkliendihaldur, kuid formaat info andmiseks on siiski
korrapäratu ja juhusliku iseloomuga. Oluline on ka tuua välja, et suures plaanis ei eristata
Elektrilevi sisedokumentides kommunikatsiooni kohalikele omavalistustele ja üldiselt
avalikkusele.
Samas kohalike omavalitsuste kriisikomisjonid ei peaks infot meediast ammutama ning
operatiivsemate otsuste tegemiseks on mõistlik kui vastav info tuleb otse võrguettevõtjalt.
Konkurentsiamet soovitab tungivalt Elektrilevil sätestada koostöös kohalike omavalitsustega
konkreetsed põhimõtted kuidas ja mis formaadis kohalikele omavalitsustele (sh kohalikele
kriisikomisjonidele) infot antakse ning ka nõuded kuidas kohalikud omavalitsused vastavat
infot käsitleda võivad. Vastavad põhimõtted tuleks dokumenteerida, et kriisi toimumise korral
oleks selge mõlemale osapoolele kuidas infot antakse/saadakse.
Suuremate kriiside juures, sh Jõgeval, on kriisijuhtimises oluline roll ka regionaalsel
kriisikomisjonil, milles osaleb ka Elektrilevi esindaja. Nimetatud komisjon on Päästeameti
haldusalas ning omab kontakti ka kohaliku omavalitsuse tasandi kriisikomisjoniga.
Kommunikatsiooni korraldamise kokkulepped regionaalse ja kohaliku tasandi vahel peavad
siinjuures tekkima Päästeameti juhtimisel. Regionaalse ja riikliku tasandi infovahetus toimub
MKM-i ja Päästeameti koostöös ühtses keskkonnas (SitRep). Selles keskkonnas saavad infot
vahetada elutähtsa teenuse osutajad, regionaalsed staabid ja kriisiolukorda lahendavad
osapooled. Oluline on, et ka regionaalse ja riikliku tasandite kriisikomisjonide infovahetus
võtaks arvesse piisaval määral kohalikke omavalitsuste vajadusi ning elutähtsa teenuse osutaja
võimekust infot edastada.
9. Konkurentsiameti seisukohad Elektrilevi tegevuse vastavuse kohta ELTS-le ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidele
ELTS § 65 lõike 5 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määrusega nr
42 “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete
rikkumise korral” (edaspidi Määrus) kehtestatud võrguteenuste kvaliteedinõuded. Määrusega
reguleeritakse võrguettevõtja tegevuspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele
võrguettevõtjale osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõudeid ning võrgutasude vähendamise
tingimusi kvaliteedinõuete rikkumise korral. Käesoleva järelevalvemenetluse aruande
kontekstis on oluline Määruse § 4 lõige 5, millega on sätestatud, et jaotusvõrgus tuleb rikkest
põhjustatud katkestus kõrvaldada 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30.
septembrini. Määruse § 4 lõige 6 järgi riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe
tarbimiskoha kohta võib olla kuni 70 tundi aastas või kuni 150 tundi aastas, kui jaotusvõrgu
tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu.
Tulenevalt eeltoodust ja arvestades Elektrilevi selgitusi on Konkurentsiamet
alljärgnevatel seisukohtades:
9 (9)
1. 27.04.2021 toimunud Jõgeva piirkonnaalajaama põlengust tekkinud elektrikatkestus
Jõgeva linnas ja selle ümbruses kestis kokku 34 h ja 52 minutit. Kuna märgitud
võrguühenduse katkestuse kõrvaldamine ei jäänud Määruse § 4 lõikes 5 sätestatud
ajavahemiku piiridesse (võrguühenduse katkestus ületas 12 tundi), siis on Elektrilevi
rikkunud Määruses sätestatud võrguteenuse kvaliteedinõudeid võrguühenduse
katkestuse kestuse osas. Elektrilevi tunnistas, et Jõgeval aset leidnud riskide
realiseerumise tulemusena tekkinud katkestuse puhul ei täitnud Elektrilevi kõigi sellega
seotud klientide suhtes Määrust. Kokku ületati õigusaktis sätestatud nõudeid 3119 tarbija
suhtes ning tarbijate võrgutasusid vähendati vastavalt summas 24 920,81 €.
2. Konkurentsiamet soovitab üle vaadata Elektrilevi poolt elektrikatkestuste korral loodava
Teabekeskuse töö ja koosseisu, pidades silmas, et oleks tagatud, et avalikuse teavitamine
elektrikatkestustest ja nende mõjudest oleks tehtud võrdse kohtlemise printsiipi silmas
pidades ja sealjuures elektri müügiga tegelevate ettevõtete osas ühtne.
3. Konkurentsiamet soovitab Elektrilevil koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja elutähtsa
teenuse osutajatega välja töötada ja dokumenteerida konkreetsed põhimõtted, mille alusel
kommunikatsioon suuremate elektrikatkestuste puhul eelpoolnimetatud partneritega ning
laiemalt elektrivarustuse taastamise I ja II kategooria asutuste ja isikutega peab olema
korraldatud ja mis ei hõlmaks ainult kriisikontakti kokku leppimist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor

Jaga

Vaata ka:

covid19 triniti scaled

OLULINE: Valitsus kiitis heaks COVID-19 uute kontrollmeetmete korraldused

Valitsus kiitis heaks kaks korraldust, millega sätestatakse teisipäevased põhimõttelised otsused koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta. Esiteks …

1d830268 6b14 4974 b04a 0ba421b00b34

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutele piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele

Valitsus leppis teisipäeval põhimõtteliselt kokku uutes kontrollmeetmetes ja toetustes, et leevendada haiglate ülekoormust ja paremini …

Screenshot 2021 10 21 at 10.26.56

Kiusamise järel endalt elu võtnud Heldin Noole ema: kõik sai alguse süütust videost

Eelmise aasta suvel võttis endalt elu 19-aastane Heldin Nool, kes pidi aastaid taluma kiusamist lapsena …

torm 1

OLULINE: Ilmateenistus, andis kahele maakonnale esimese taseme tormi hoiatus!

Peipsi järv 21.10 edela- ja lõunatuul 9, puhanguti 13 m/s. Hilisõhtul tugevneb edela- ja lõunatuul …