Neljapäev , 28 märts 2024
Erakorralised uudised
104890381 2656149751337659 5925562534334159205 n

2020.a lepitati 178 kindlustusvaidlust ja loe mis on lepitus.

 

Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 257 kindlustusvaidlust, millest 178 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli liikluskindlustuse juhtumite üle, järgnesid kodukindlustuse ja sõidukikindlustuse vaidlused.

 

 

10 aasta jooksul on kindlustuse lepitusorganitele esitatud 2171 lepitusavaldust, neist kokkuleppega on lõppenud 67 protsenti.

Kindlustuse lepitusorganite nõukoja esimehe Siiri Tõniste hinnangul on kindlustuse lepitus toonud 10 aastaga häid tulemusi. „67 protsenti kõigist kindlustusvaidlustest on lõppenud kokkuleppega tänu lepitajate heale tööle. Kuna lepitus on efektiivne, klientide jaoks tasuta, lepituse läbiviimisel on vähe bürokraatiat ja see on märksa kiirem võrreldes kohtutega, siis on ka kliendid üldiselt lepitusega rahul,“ ütles nõukoja esimees ja Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Tõniste.

 

 

Kindlustusseltside liidu juures tegutseval kindlustuse lepitusorganil täitub tänavu 10. tegevusaasta. Liikluskindlustuse lepitusorgan on Liikluskindlustuse fondi juures töötanud seitse aastat.

Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul mõjutas koroonaviirus eelmisel aastal kindlustuse lepitusi. „Kuna mullu juhtus 16 protsenti vähem liiklusõnnetusi kui ülemöödunud aastal, siis oli ka vähem liikluskindlustuse vaidlusi. Samas koroonakriisi tõttu ärajäänud reisid tõid kaasa senisest rohkem reisikindlustuse vaidlusi,“ ütles Potsepp.

 

 

Kindlustuse lepitusorgani nõukoja liikme Kaur Kajaki sõnul on tarbijal mitmeid valikuid oma probleemi lahendamiseks. „Kui inimene ei ole kindlustusotsusega rahul, siis on tal võimalik seda kohtueelselt lahendada nii tarbijavaidluste komisjonis kui ka kindlustuse lepitusorganis. Kindlasti tasuks proovida muid võimalusi enne kohtusse minemist,“ nõukoja liige ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kajak.

 

 

Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kogud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Mõlemas lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad kindlustusandjat ja tema klienti lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Lepitusmenetlusega ei kaasne avaldajale lepitustasu ega riigilõivu.

 

 

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

 

 

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

 

Mis on lepitus?

Nagu muudes valdkondades, nii tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad pooled vaidluse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja või liikluskindlustuse lepitaja poole.

Kindlustusasju lahendavad lepitusorganid

Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi (LKF) juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan.

Liikluskindlustuse lepitusorgani kontaktandmed

Telefon: 667 1800

E-post: lepitus@lkf.ee

Postiaadress: Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn

Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenusega seotud vaidlusi aitab lahendada kindlustusseltside liidu (EKsL) juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan.

Kindlustuse lepitusorgani kontaktandmed

Telefon: 667 1800

E-post: lepitus@eksl.ee

Postiaadress: Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn

Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Lepitus

Lepitajad tegutsevad lepitusorgani kaudu. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja ei esinda vaidluses kumbagi poolt. Lepitaja ei tee lepitusmenetluses pooltele siduvat otsust ega mõista õigust.

Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab EKsL või LKF.

Lepitus toimub eesti keeles ja lepitusavaldus tuleb esitada eesti keeles. Lepitusorgani vastused e-posti teel või kirjalikus vormis on alati eesti keeles. Lepituse dokumendid (lepitusettepanek, lepituskokkulepe, lepituse lõpetamise teade jms) on alati eesti keeles. Erandina võivad vestlus või asjaosalise lisaselgitused olla lepitusosalisele paremini sobivas keeles, kui see sobib ka lepitajale või lepitust toetavale LKF-i või EKsL-i töötajale.

Lepitusmenetluses hinnanguid ja arvamusi kujundades lähtutakse kindlustuslepingust, kindlustust reguleerivatest seadustest, kindlustusteenuse heast tavast ning LKF-i ja EKsL-i veebilehel avaldatud praktilistest näidetest.

Lepitusteenuse osutaja (EKsL või LKF) ja lepitaja võivad lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude kohta käivat teavet ja selles sisalduvaid isikuandmeid (sh delikaatseid isikuandmeid) töödelda lepitusmenetluse läbiviimise eesmärgil. Lepitajal ja lepitusteenuse osutajal on lepitusseaduse alusel vaikimiskohustus lepitusmenetluse asjaolude suhtes, mis on talle teatavaks saanud kas lepitusmenetluse käigus või väljaspool seda.

Kõik EKsL-i liikmed ja Optimal Kindlustusmaakler OÜ on andnud nõusoleku lepituses osaleda.

Tavaline kindlustusvaidluse lahendamise protsess

 

Lepituse protsess

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev 28 märts 2024

Jäär: Rahaasjad on soodsad. Kui sul on selged eesmärgid, oled valmis nende nimel pingutama. Suhtlemine

minuaeg.com uudised

Lõppesid jäämurdetööd Soome ja Liivi lahtedel

26. märtsil lõppesid jäämurdetööd Soome ja Liivi lahtedel. Pärnu lahel kestis jäämurdehooaeg 104 ja Soome

error: Sisu on kaitstud!