Esmaspäev , 22 aprill 2024
Erakorralised uudised
eur g8ff142549 640

Valitsuse liikmed kiitsid riigieelarve kokkulepped põhimõtteliselt heaks

– Valitsuse liikmed kiitsid heaks riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarve

Peaminister Kaja Kallase sõnul on eelarve fookuses Eesti riigikaitse, majanduskasvu tagamine ning Ukraina toetamine. “Inimeste ja ettevõtjate jaoks on ilmselt kõige märgilisem, et kuigi peame tõstma käibemaksu 2 protsendipunkti võrra, siis ühtegi uut maksu 2024. aastal ei tule. Praegu on oluline hoida ja elavdada majandust. Teeme seda läbi investeeringute – julgeoleku tagamise kõrval suuname järgmisel aastal koguni 1,7 miljardit eurot investeeringuteks ja ka edaspidi plaanime majanduse ergutamiseks ja Eesti arengu toetamiseks iga-aastaselt investeerida ca 1,5 miljardit eurot aastas. Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse kui ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse. Eesmärk on turvalisem, nutikam, teadmusmahukam ja rohelisem Eesti. Loomulikult jätkame ka Ukraina toetamist,” rääkis Kallas.
Peaminister Kallas nentis, et riigi rahandus on halvas seisus ning kõige keerulisem väljakutse valitsuse jaoks oligi see, kuidas riik sellest olukorrast välja tuua. “Eelmiste valitsuste otsused alates 2016. aastast teha üle jõu käivaid uusi püsikulusid ning võtta nende maksmiseks laene tähendab, et 2024. aastaks moodustab Eesti riigi võlakoormus koguni 21% SKP-st,“ ütles ta. “Seega pidid sel aastal kõik ministrid tegema raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, aga need olid paraku vältimatud. Ilma nende otsusteta peaks Eesti riik suvise prognoosi kohaselt 2027. aastal maksma ainuüksi laenuintresse 480 miljonit eurot aastas. See on raha, mis läheks üksnes intresside maksmiseks ning seda ei saaks kasutada Eesti hariduse, majanduse ega inimeste hüvanguks,” tõi Kallas välja.

“Meie valitsuse eesmärk on aidata Eestil välja tulla võlaspiraalist, sest liiga suur laenukoormus ei ole Eesti jaoks jätkusuutlik. Riigi rahakott on lõpuks ju ikkagi Eesti inimeste ja ettevõtjate oma. Peame ühiskonnana leidma koos veelgi lahendusi, et jäänud viimased eelarvekulud üksmeelselt katta,” rõhutas peaminister.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõstis samuti esile riigirahanduse kordategemise olulisust. “Eelarve positsiooni prognoos näitab meile selgelt, et kui jätkata sama hooga, siis aastaks 2027 valitsussektori kulud ületavad tulusid märkimisväärselt. Kuigi kõige populaarsem lahendus sellele oleks kulutuste katmine laenuga, mida meile opositsioonist soovitatakse, viib see Eesti Kreeka moodi võlakriisi. On selge, et vastutustundlik valitsus seda teed minna ei saa ja on ülioluline, et me saame riigi rahanduse korda. See on iga tugeva majanduspoliitika osa. Me peame endale ausalt tunnistama, et niimoodi jätkata ei saa ja Eesti rahvale tunnistama, et meil on vaja tulusid suurendada,” ütles ta.
Minister lisas, et tulude suurendamisega peab käima kaasas ka suureks paisunud kulude vähendamine. Järgmisel aastal alustatakse null-eelarvega, kus 51 protsenti riigieelarvest läheb revisjoni alla: kaotatakse dubleerimised ning minnakse üle vajaduspõhistele toetustele.

“Eesti 200 peab oluliseks, et meil on kokkulepe nendest kohtadest, mille arvelt me kokkuhoidu teha ei saa – kaitsekulud ja investeeringud haridusse. Hariduse valdkond vajab ka kulude osas ülevaatamist, sest on vale see, et nii suure investeeringu puhul eelarvest ei suuda me jätkuvalt õpetajatele üle keskmise head palka maksta,” sõnas ta.
Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et pingelise eelarveseisu kiuste sai valitsus teha ka positiivseid otsuseid. “Näiteks suuname ühistranspordireformi kahel järgmisel aastal 60 miljonit eurot, et panna bussid-rongid tihedamalt käima ja teha üle-Eestiline ühtne piletisüsteem. Ka maapiirkondades peab ühistransport olema heal tasemel selleks, et auto omamine ei peaks olema inimestele sundvalik. Suutsime ära jätta ka mitmeid valdkondi ohustanud kärped – teadus- ja kõrgharidusraha, politseinike ega päästjate palku kärped ei ohusta. Siseturvalisuse vaates on oluline, et püsirahastuse saime nii elanikkonnakaitsele kui politseinike täiendavaks väljaõppeks ning ehitame Sisekaitseakadeemia õppuritele kaasaegsed ühiselamud.”
Rahandusminister Mart Võrklaev nentis, et eelarve läbirääkimiste lähteülesanne oli tänavu väga raske. „Riigieelarve baasseaduses kehtestatud eelarvereeglid on töötatud välja enne kriisiaastaid ega vasta tegelikele vajadustele suurte kriiside korral ja vahetult pärast neid. Lisaks on Eesti riigi püsikulud viimastel aastatel aina kasvanud, kuid tulusid juurde pole tulnud,“ nentis minister. „Me peame viima oma eelarvetasakaalu reeglid täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga ja kaotama Eesti enda poolt lisatud karmimad nõuded. Eelarvereeglid peavad olema riigile jõukohased ja aitama parandada riigi rahandust.“
2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb samale tasemele ehk -1,2 protsendile SKPst, mis on üks osa EL reeglite paindlikkusest, kus väga halva majandusolukorra korral ei ole järgmisel aastal struktuurne kohandumine hädavajalik. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1%st SKPs.
Eesti riigi kulud kas

Lisarahastust vajavad näiteks: sisejulgeolek, elanikkonnakaitse, laiapindse riigikaitse ja IKT investeeringud; kaitse erinevate hübriidohtude, küberrünnakute ja vaenuliku mõjutustegevuse eest; Eesti inforuumi tugevdamine ja eestikeelsele haridusele üleminek; elukriitiliste teenuste (side, elekter, vesi, transpordiühendused) tagamine ja varustuskindluse suurendamine; toimepidevuse suurendamine tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja muudes kriitilistes teenustes.
„Soovime lähimate kuude jooksul pidada laialdast ühiskondliku debatti selle üle, millistel alustel sellist laiapindse julgeoleku maksu kehtestada. Mõistame, et sedavõrd suur maksukoormuse tõstmine vajab pikemat ühiskondliku arutelu ja selliseid otsuseid ei saa teha loetud päevadega,“ ütles Võrklaev. Samuti kinnitas minister, et uueks aastaks ühtegi uut maksu lisaks sellele, mis on juba kehtestatud, ei tule. „Lükkame edasi ka mootorsõidukimaksu, et leida Eesti jaoks võimalikult hea lahendus.“

Eesti riik jätkab Ukraina toetamist, et Ukraina tuleks toime Venemaa agressiooni mõjudega. Eesti toetab Ukrainat suurte rahvusvaheliste fondide, EL eelarve kaudu, aga ka otse. 2024. aasta eelarves on Ukraina ülesehituse toetuseks plaanitud ligi 30 miljonit eurot, sinna hulka on arvestatud EL osamakse suurenemine seoses kavandatava Ukraina toetusrahastuga, humanitaarabi ning Ukrainale EL´ist ja Euroopa Investeerimispangast antud laenude toetamine (intressisoodustus ja garantiide rakenduskulud). Täiendavalt on eelarvesse kavandatud 15 miljonit garantiivõimekust ja 1,9 miljonit Eesti osaluste suurendamiseks arengupankades, kes panustavad Ukraina ülesehitustöösse.
Ühtlasi lepiti eelarvestrateegia raames kokku, millised saavad olema kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumite endi haldusalades. Koondülevaade kokkuhoiu- ja tulumeetmetest on üleval rahandusministeeriumi kodulehel.
Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarve eelnõud on valitsuse istungil plaanis heaks kiita teisipäeval, 26. septembril. Siis toimub Stenbocki majas riigieelarve pressikonverents, kus saab rääkida eelarve kinnitatud numbritest. Pressikonverentsi info ja akrediteerimine esmaspäeval.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Vaata ka:

Lumesahk

Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks

Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt

minuaeg.com uudised

USA pangad kaasasid nädalaga ligi 20 miljardit dollarit

Möödunud nädalal leidis aset mitmeid võlakirjade oksjoneid, kus suurimat mahtu olid kaasamas USA suurpangad. Kõige

error: Sisu on kaitstud!