Tervis

Uuring toob välja kohvi kahjuliku mõju.

Tartu Ülikooli geenivaramu ja Edinburghi Ülikooli käimasolev koostööprojekt vaatleb uudse meetodi abil võimalikke põhjuslikke seoseid erinevate toitumisharjumuste ning veres ringlevate biokeemiliste ühendite vahel, kirjutab Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant Nele Taba.

Töö eesmärk on tuua lisaselgust, milliste mehhanismide kaudu toitumine tervist mõjutab. Reaalsete toitumissoovituste jaoks on siiski tarvis põhjalikumaid uuringuid, milleks leitud tulemused teed sillutavad.




Tahad tervislikumalt toituda, aga ei tea, mis ja miks ikkagi (eba)tervislik on? Tervisliku toitumise kohta on arvamusi seinast seina. Kui me teaksime täpset vastust küsimusele, kuidas mõjutab kehas toimuvat ühe või teise toidu või joogi pikemaajalisem tarbimine, siis oleks ehk selgem arusaam sellest, kuidas toitumisvalikuid langetada.

Loe ka: Ärge visake ära oma vana kohvipaksu! Siin on 10 geniaalset ideed, kuidas saab seda kodus korduvalt kasutada

Täit vastust ühe uuringuga on loomulikult keeruline saada, kui mitte lausa võimatu. Küll aga on põhjust arvata, et üks puuduv lüli, mis aitab osalist selgust tuua, on vere metaboliidid ehk veres ringlevad ainevahetuses osalevad biokeemilised ühendid. Sellised ühendid on mitmete teiste seas näiteks kolesterool ja omega-3 rasvhapped.

Rasvade ainevahetus
Käesolev töö keskendub peamiselt rasvade ainevahetusega seotud metaboliitidele. Sellest tuleneb ka üks piiranguid järeldustele. Kindlasti ei piisa vaid nende metaboliitide vaatlemisest täie pildi saamiseks, vaid vaja on ka edasisi uuringuid.

Loe ka: Kohvidieet – uus trend kaalulangetamises!

Loe ka: 7 põhjust, miks kohvijoojad elavad kauem.

Samas on vaadeldud metaboliite varasemalt seostatud rohkelt erinevate haigustega, teiste seas näiteks tüüp 2 diabeediga ja südameveresoonkonna haigustega. Seega võiks täpsete seoste teadmine aidata selgitada, millist teed mööda osade toidugruppide, näiteks kohvi või puuviljade, suurem tarbimine sääraselt tervist mõjutab.

Saadud tulemused viitavad muu hulgas sellele, et pikemaajalisem suurem kohvitarbimine tõstab veres apolipoproteiin B, keskmise tihedusega lipoproteiinide (IDL) ja väga madala tihedusega lipoproteiinide (VLDL) tasemeid. Samuti mõjutasid need IDL ja VLDL osakestega seotud erinevaid näitajaid, näiteks nendes sisalduva “halva” kolesterooli taset.

Väljatoodud metaboliite on omakorda seostatud kõrgema riskiga haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Varasemad uuringud on pigem näidanud kohvi kasulikku mõju tervisele. Värskete tulemuste põhjal on põhjust arvata, et vähemalt südameveresoonkonna haiguste kontekstis on kohvil ka selge kahjulik mõju olemas.

Loe edasi: Novaator.err.ee/

Foto: Albert S@albert_s

Jaga
Back to top button