Riigikogu sotsiaalkomisjon vaatas üle ning kiitis heaks Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu täpsustused. Komisjoni esimees Siret Kotka (KE) tegi ettepaneku eelnõu 4. mail täiskogu istungil teisel lugemisel heaks kiita.   “Pean väga oluliseks, et ühiskonnas ei leviks valeinfo ja valehirm. Jutt sellest, et politsei- ja piirivalveamet ning terviseamet

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seadus (215 SE) võimaldab väärteo tõttu vigastada või varalist kahju saanul tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta.   Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt.

  Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE), millega muu hulgas pikendatakse õigust saada haigushüvitist alates teisest haiguspäevast.       Valitsuse algatatud eelnõuga luuakse seaduslik alus COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille

Õigusriikluse ja isikuvabaduste ideaali oluliseks pidavatel inimestel tuleks politsei volituste laiendamise küsimuses valida ettevaatlikum positsioon, sest jõustruktuuride võimupiiride laiendamine on alati kergem kui nende uuesti koomale tõmbamine, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.       Viimastel nädalatel on üks jagu kirgi kütnud riigikogu menetluses olev nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS)

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule parandusettepanekud nakkushaiguste tõrje seaduse (NETS) muudatustele, et tõkestada valitsuse plaani anda politseile juurde volitusi, mida seni võis kasutada ainult häda- ja eriolukorras.     Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul on valitsus Riigikokku toonud seaduseelnõu, millega tahetakse riigis kehtestada totalitaarset kontrolli.     „Valitsus

  Riigikogu infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna Eduard Odinetsi küsimusele hariduse kriisist väljumiseks kavandatavate meetmete kohta.     Odinets soovis ministrilt teada, milles seisneb mitmeaastane strateegia kriisist väljumiseks haridussüsteemis ning milliseid meetmeid kavandab ministeerium süveneva ebavõrdsuse vähendamiseks hariduses ja umbes aastaste õpilünkade tasandamiseks.     Minister Kersna sõnul

  Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (227 SE) täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab peale tegevuste kirjelduse sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks,

Riigikogu võttis menetlusse saadikute pöördumise Soome Eduskunta poole seoses töösisserände peatamisega Eesti ja Soome vahel.     Pöördumise koostasid riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Rene Kokk, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Leo Kunnas, Helle-Moonika Helme, Merry Aart, Paul Puustusmaa, Riho Breivel, Sven Sester, Ruuben Kaalep, Peeter Ernits, Jaak Valge, Kert Kingo, Alar