Sunday , 19 September 2021
P1011438 1024x768 1

Loe, millised on eestlaste traditsioonilised jaanipäevakombed.

Jaanipäeva eel tasub meelde tuletada, kust see tava on alguse saanud ning kuidas on eestlased seda läbi aegade tähistanud.

 

aanipäev on iidne suvepüha. Jaanilaupäeval oli veel hiljuti tavaks käia saunas ja külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli – aasta kõige olulisem tuli. Jaanitule tegemise tava on viimase saja aastaga üsna vähe muutunud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Sajandi eest oli jaanituli paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega lõbutsema, tänapäeval kohtuvad aga pigem ühevanused sõbrad.

Ristija Johannese legend

Johannes oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Temaga on seotud mitmed maailmakirjanduses levinud lood, sealhulgas lugu tema surmast. Nimelt nõudis tantsijatar Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29. augustit,  tuletegemisega tähistatakse sümboolselt aga jaanipäeva, 23.juunit. On palju pärimusi on selle kohta, kuhu jäid Johannese keha ja tema pea, selgus ja üksmeel aga puuduvad. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende ja laule, nii ka Eestis, kus ta kannab nime Jaan.

 

Töövaba püha

Eestis oli tegemist nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid ning välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada.

 

 

Tuletegemise kombed

Paljud rahvad, ka eestlased seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega.

Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 70ndatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu.

Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 60ndatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Kui polnud pillimehi, mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja.

 

 

 

Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal vm ühistuld sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised.

Jaanipäevamuusika

Laulutekstid ei olnud kuigi ulatuslikud, enamasti räägiti neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele, jääb laisaks, tema majapidamine ei edene). Laulude iseloom viitab pigem maagilisele kui meelelahutuslikule otstarbele. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule. Loitse lausuti üksi.

 

 

Jaanilaulude viisid

Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega.

Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit ‘jaanika’ Mulgimaal) või kaks korda (näit ‘jaaniku, jaaniku’ vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis).

Kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud ‘liigu’, ‘liigo’ vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele.

Jaga

Vaata ka:

Tarokaart

Pühapäev 19.09 Tarokaart on ARMASTAJAD

Tänase päeva Taro kaardi nimi Armastajad on romantilise kõlaga. Traditsiooniliselt tähendab antud kaart mõningaid probleeme …

242282563 2008683005967760 6536352264939314420 n scaled

Laupäeval 18.09 sängitati Haljala kalmistulmulda armastatud, laulja ja looja Lea Dali Lion’i urn.

Laupäeval 18.sept. sängitati Haljala kalmistul Lääne-Virumaal mulda armastatud, mitmekülgse ja väga erilise andega laulja ja …

maal elamise paev 2021 scaled

Maal Elamise päev – 25. september 2021

Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida …

vesi2

JAHMATAV AVASTUS: Kõik, mis inimesed on vee joomise kohta teadnud, on vale.

Väidetakse, et midagi rohkem juua vett, seda parem on mälu ja vaimne tervis, seda rohkem …