Kolmapäev , 24 aprill 2024
Erakorralised uudised
Screenshot 2021 11 01 at 11.12.16

24 m pikkune metrootroll saab sõita ka sarvedeta

Valmimas on uus ühistranspordi uuring, mis paneks bussid ja trollid sõitma nii, nagu rahvas seda ootab.

Läinud teisipäeval vuras esimest korda Vabaduse väljaku bussipeatusse tavapäratult pikk troll, et teha ajakirjanikele tutvustussõitu. See meenutas pigem väikest metroorongi, mitte enam lõõtsaga bussi. Uudne troll ei sõitnud ka tavalisel Mustamäe trolli marsruudil. Kaarli kiriku juurest keerati küll paremale Toompuiesteele, kuid jätkati ikka kõige parempoolsemal rajal, kus ühel hetkel trolli kontaktliin vasakule ära pöörab. Kuid bussil polnud sellest midagi. Ta lasi sarved alla ning jätkas teekonda elektriakult voolu võttes.

Juht tegi isegi väikese peatuse, et reisijad saaksid imetleda, kuidas sõiduk oma sarved maha laseb. Trolliga kaasa sõitnud abilinnapea Andrei Novikov selgitas, et kui see sõidaks juba liinil, siis ei saaks keegi sees arugi, et sarvi enam kontaktliini küljes pole ning sõit läheb edasi aku peal.

Ringliin või pikk linna läbiv liin?

“Automaatselt käib nii sarvede allalaskmine kui ka ülestõstmine,” selgitas ta. Selleks, et sarved automaatselt üles tõuseksid, on liinil vaja spetsiaalseid püüdureid, mida meie ühe sõidu jaoks polnud mõtet panna, kuid mis saavad kindlasti olema, kui sõitma hakkab regulaarselt mitu bussi.



Kujutasin ette ringliini, mille üks haru kulgeb päripäeva ja teine vastupäeva meie marsruudil, mis läheb Balti jaama juurest edasi Mere puiesteele, sealt Viru väljaku järel Laikmaa tänavale ja edasi mööda Gonsiori kuni Kreutzwaldi tänavani. Siis tuli väga järsk pööre kitsalt tänavalt Tartu maanteele, aga meie metroosõiduk ei teinud selle peale teist nägugi. Sõit jätkus sama sujuvalt nagu kogu aeg.

“Pealtnäha võib tunduda, et see buss on kohmakas, aga huvitaval kombel on tema manööverdamisvõime isegi parem kui liigendbussil. Meie katsetused näitasid seda,” lausus abilinnapea Novikov.
Edasi jätkus teekond juba mööda Rävala puisteed, kust keerati – jällegi väga sujuvalt – Teatri väljakule ja sealt omakorda Estonia puiesteele.

Miks ei võikski meil olla selline ringliin? Iseasi, kas sellel peaks just nii pikk hübriidtroll sõitma – ehk aitaks väiksematestki? Selle küsimuse esitasin juba linna transpordiameti juhataja asetäitjale reisijateveo alal Udo Otsale. Ta ütles, et ringliini üle on arutletud ju päris palju, aga pole olnud täit kindlust, kui vajalik see on. Sama palju on mõeldud sellele, kas ei peaks olema rohkem linna läbivaid liine, millel sõitmiseks selline paarsada reisijat mahutav hübriidbuss väga sobiks. Mustamäele sõidaks see kesklinnas trollivõrgus ja Kaubamaja juurest jätkaks kuni Laagna tee lõpuni juba aku pealt.

“Kõik need võimalikud uued marsruudid kaalutakse jälle läbi, kui oleme saanud lõpule ühe suurema uurimistööga,” märkis Ots. “See võtab arvesse väga paljusid tegureid, millega tänapäevase linna transpordisüsteemide puhul peab arvestama.”
Ots lükkas ümber jutud, nagu pärineks kõik meie bussiliinid nõukogude ajast. “Liinivõrku muudetakse vastavalt vajadusele kogu aeg. Linn areneb ja pidevalt muudetakse ka ühistranspordiliine. Praegu me uurimegi, milliseid liine on vaja, aasta lõpuks saab see andmestik kokku.”

Uus transpordikorraldus

Siis peaks olema juba ka selgem pilt, et otsustada, milliseid liine tasuks veel teha kiirete, oma rada kasutavate pikkade busside jaoks, millega me sõitmas käisime ja mida nüüd hakatakse järgemööda kõikidel trolliliinidel katsetama.
Liiklusekspert Grigori Parfjonov, kes koordineerib Tallinna liikluse uuringuid, rõhutas, et vaatamata suurtele kogemustele, mida ta on saanud teistest maailma linnadest, ei saa neist midagi üks-ühele üle võtta.

“Kui linna ühest otsast teise saaks sõita ühissõidukiga kiiresti ja mugavalt, siis see teeks meie ühistranspordi kahtemata palju atraktiivsemaks,” nentis ta.

“Üks tõsine probleem ongi see, et bussid ei saa ka oma radadel ilma takistusteta sõita. Praegu koostamegi sellist transpordimudelit, mis vastaks sõitjate ootustele. See on Tallinna transpordi korraldamise mudel, mis arvestab andmetega inimeste paiknemisest, rahvastiku struktuurist, töökohtadest, teedevõrgustikust ja nii edasi. Niisugused andmed aitavad meil planeerida lähituleviku ühistranspordivõrgustikku. Uus progaramm aitab kõiki muutujaid korraga arvestada. Tegemist pole ainult sellega, et seal, kus enne inimesed töötasid, on nüüd elumajad. On palju muidki asjaolusid, mis liikumisvajadusi mõjutavad. Me panustame, et saadavaid lahendusi oleks võimalik ellu viia nii kiiresti kui võimalik.”



Abilinnapea Novikov rõhutas sedagi, et kogu linnatransport peab töötama ühises rütmis. Linna läbivad liinid peavad ühilduma teiste liinidega. “Et kui buss tuleb, oleks võimalik trammi pealt sinna kohe ümber istuda ja et ajakulu oleks võimalikult väike. Ühistranspordi põhiprobleem ongi see, kuidas saada punktist A punkti B võimalikult kiiresti.”

Tulevik on elektri ja vesiniku päralt

• Tänasest katsetamiseks liinile minev ülipikk, Solarise tehases toodetud Trollino 24 MetroStyle mahutab ligikaudu 200 reisijat ehk neli korda rohkem kui tavaline buss. Kahe liigendi ehk lõõtsaga trollil on kokku viis ust ja see sõidab kaheksa rattaga neljal teljel.
• Nagu testitavatel ühissõidukitel ennegi, pole ka sellel pikal bussil validaatoreid, kõik soovijad saavad seal tasuta sõita.
• Troll laeb oma akusid kontaktvõrgu kaudu, saab sarved liinidest automaatselt lahti ühendada ning sõita akutoitel järjest kuni kümme kilomeetrit. Suuremate akudega aga palju pikemalt, isegi kuni nelikümmend kilomeetrit.
• Uus troll saaks sõita nn metroobussi kiirveo liinidel, tipptundidel kesklinna teiste suuremate linnaosadega ühendavatel magistraalidel. Metroobussi kiirveo liine saab käiku panna kiiremini ja odavamalt kui uusi trammiliine, kuna nende jaoks pole tarvis rajada rööpaid. Samas saab troll sõita ka kohtadesse, kus trolliliine ja trammiteid pole.
• Tallinn on seadnud eesmärgi, et 2025. aastaks kaovad liinidelt kõik diiselbussid, mis asendatakse gaasi- ja elektribussidega. Aastaks 2035 aga peaks kogu linna ühistransport olema kas elektri- või vesinikutoitel.

Allikas Pealinn.ee

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on

minuaeg.com uudised

Tiibeti toetusrühm külastab ametlikul visiidil dalai-laamat

Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga. 

error: Sisu on kaitstud!