Ando Leps (6. november 1935 – 4. november 2023) oli eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli VIII ja IX Riigikogu liige, Eesti parlament. Leps sündis 1935. aastal Rakveres. Õppis õigusteadust Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal. Pärast lõpetamist töötas juristina ja prokurörina. 1971. aastal hakkas õpetama õigusteadust Tartu Riiklikus

Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne.  Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal elluviidud uuringu „Elanike hoiakud

Konservatiivsetel hinnangutel põhjustab alkohol 6% kõigist vähisurmadest Euroopa Liidus. Absoluutarvudes on see kokku umbes 85 000 surma aastas ning liikmesriikide proportsioone arvestades võiks see arv Eestis olla ligikaudu 250–300. Alkoholitarvitamisest põhjustatud pahaloomulise kasvaja tõttu peaaegu iga päev ühe inimese kaotamine on ääretult kurb statistika, sest tegelikult oleks need surmad suures

Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega. Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest? Sõeluuring on aidanud Eestis emakakaelavähki haigestumust vähendada Eestis

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas

Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud. Lapsed saavad enamasti viga kodus

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes

Perekond on laste arenemise ja kasvamise loomulik keskkond, mis avaldab suurt mõju nii laste väärtushinnangutele kui ka oskustele ja käitumisele. Vanemate teadlikkus nooruki tegevustest ja sõpradest ning üheskoos veedetud aeg aitavad ennetada riskikäitumist ja terviseprobleeme. Paraku näitavad värsked Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused, et noorte suhted oma vanematega on halvenenud,

Hommikusöögi vahele jätmine, liigne maiustamine ning karastusjookide tarbimine, kordades väiksem liikumisaktiivsus kui soovitused ette näevad – kahjuks iseloomustavad need märksõnad liigagi paljude Eesti noorte harjumusi. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmed näitavad, et viiendik õpilastest on ülekaalulised ning viimase kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 11−15-aastaste noorte osatähtsus kasvanud kolm korda. Noorte

Inimese sisemine kell, mida teaduslikult tuntakse kui tsirkadiaanrütmi, on keerukas sisemine mehhanism, mis reguleerib peaaegu kõiki meie bioloogilisi protsesse 24-tunnise tsükli jooksul. See reguleerib unetsükleid, hormoonide vabanemist, kehatemperatuuri ja isegi seda, kuidas meie rakud funktsioneerivad. Selle kella täpsusel võib tõepoolest olla suur mõju inimeste tervisele ja heaolule, mõjutades laialdaselt nii