Mis ajaühikus 50 inimese kokkupuude loetakse?
Valitsuse korraldus, mis sätestab, et siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes, kus nakkusohutuse kontrolli ei toimu, võib osaleda kuni 50 ja väljas kuni 100 inimest, reguleerib ürituste korraldamist ega ole seotud otseselt töökeskkonnaga. Samuti ei ole sportimisele ja toitlustusele seotud piirangud seotud konkreetse ettevõtte töötajatega.
Tööandja peab oma töötajatega seotud riskid siiski ise üle hindama ning sellest lähtudes otsustama töökeskkonnas rakendatavate meetmete üle ja koostama tegevuskava. Silmas tuleb pidada, et ka üks haige klient või haigena tööle tulnud kolleeg võib nakatada kogu kollektiivi.
Kui epidemioloogide ettepanek on 50 inimese asemel kuu aja pärast näiteks 10, siis kas kõik praeguseks koostatud riskianalüüsid tuleks uuendada?
Töökeskkonna riskid saab ära hinnata ja meetmed kavandada sel moel, et luuakse ka teatud seos valituse kehtestatud nõuete ja piirangutega – siis ei pea pidevalt töökeskkonna riskianalüüsi muutma hakkama. Näiteks lisatakse riskide hindamisele ja ka rakendatavatele meetmetele viide lähtumisele hetkel kehtivatest valitsuse nõuetest ja piirangutest.
Siiski tasub meeles pidada, et olukord võibki muutuda sel määral, et töökeskkonna riskid tuleb üle hinnata, viia läbi täiendav riskianalüüs ning selle tulemusel rakendada uusi meetmeid või loobuda mingite meetmete rakendamisest (nt ehitatakse välja uus ventilatsioonisüsteem vms).
Kas iga kord riskianalüüsi ümberhindamisel tuleb võtta töötaja allkiri?
See ei ole vajalik. Töötaja peab kinnitama juhendamisel, et ta on teadlik tööga seotud ohtudest ning ennetavatest meetmetest ja oskab töökeskkonnas toime tulla. Kuid kindlasti peab töötajat teavitama töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonnaga seotud tegevuskava uuendamisest. See on tööandja kohustus, lähtudes TTOS-i § 13 ülamärkest 4.
Kui töötaja ei ole nõus esitama ühte kolmest tõendist ja ühe riskide hajutamise meetmeks on riskianalüüsis ka maskikandmise kohustus, siis kas maskikandmine vabastab töötaja vaktsineerimise tõendamisest?
See oleneb töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tööandja rakendatud meetmete tõhususest ja piisavusest. Maskikandmisest on kasu vaid juhul, kui järgitakse kõiki nõudeid ja kasutusel on konkreetseid riske arvestavad asjakohased maskid. Alates 26. augustist 2021 tuleb maski kanda koroonaviiruse nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta koroonatõendit.
Kas müüjate jaoks on lubatud, et ainuke riski maandav meede on mask ja pleksiklaas ehk riskianalüüsis on aktsepteeritav, et tööandja ei nõua ei vaktsineerimist ega kiirtesti?
Jah, valiku teeb iga tööandja, lähtudes töökeskkonna bioloogilise ohuteguri riskianalüüsi tulemustest. Tööinspektsioon kontrollib riskide hindamist, riskide maandamiseks tarvitusele võetud meetmeid ning tööandja korraldatud konkreetseid tegevusi eelkõige üldkontrolli osana, kaebust lahendades või seoses tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimisega.
Kui tööandja ei soovi nõuda vaktsineerimisvastastelt müüjatelt koroonatesti, siis kas on Tööinspektsiooni kontrolli käigus aktsepteeritav see, et tööandja ei nõua vaktsineerimist ega kiirteste ja piirdub üksnes muude meetmetega, nagu kaitsevahendid ja töötajate omavahelise kokkupuute vältimine? Kas tööandja valik on see, kas ta vaktsineerimist vajalikuks hindab ja kas Tööinspektsioon tema otsust aktsepteerib?
Tuleb arvestada Terviseameti suunistega. Alates 26. augustist 2021 tuleb maski kanda COVID-19 nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta koroonatõendit.
Allikas : Personaliuudised.ee
