8.–9. aprillil 2026 toimunud linnade ja valdade päevadel arutati muu hulgas, kuidas märgata õigel ajal abivajavaid noori ning tagada, et abi jõuaks nendeni sujuvalt ega takerduks eri süsteemide piiridesse.
Noortegarantii tugisüsteemi ehk NGTS-i arutelus joonistus selgelt välja, et noorte toetamine ei saa olla ühe spetsialisti ega ühe valdkonna ülesanne – kes muret märkab, peab ka reageerima või tagama, et noor jõuaks kiiresti õige abini.
NGTS-i ettekande alguses andis teenuse juht Gethe Laus ülevaate valdkonnast. Ta selgitas, et NGTS on 16–29-aastastele noortele mõeldud tugi, mida koordineerib sotsiaalkindlustusamet ja pakuvad omavalitsused. See on mõeldud noortele, kelle mured kipuvad kuhjuma: koolitee on katkenud, töökohta ei ole, vaimne tervis on habras või kodused suhted keerulised. Sellises olukorras on suurem oht jääda pikemaks ajaks kõrvale nii õppimisest, tööst kui ka ühiskonnaelust.
Kaks korda aastas tehtav üleriigiline seire aitab omavalitsustel märgata noori, kes võivad abi vajada, kuid ise abi ei otsi. Viimase, 15. märtsil 2026 tehtud seire andmetel vajab 12 476 noorest abi umbes 30% ehk ligi 3700 noort. Need noored jõuavad noorte heaolu spetsialistide vaatevälja STAR-i ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu.
Saalis korraldatud küsitlusest selgus, et NGTS-i teatakse nime järgi küll üsna hästi, kuid teadlikkus noorte heaolu spetsialisti rollist oli väiksem ning seire sisu teati üsna tagasihoidlikult.
Laus rõhutas, et nende noorte toetamisel on keskne roll noorte heaolu spetsialistil. Just tema võtab noorega ühendust, selgitab välja vajadused, kutsub kokku spetsialistid ja aitab koos noorega teha jõukohase plaani. Selleks ei piisa ühest soovitusest, vaid vaja on järjepidevat ja mitme valdkonna koostöös pakutavat tuge.
Vestlusringis osalenud Pärnu linna NGTS-i teenusejuht Kristi Kivisaar, juhtumikorraldaja Triin Mäger ning Saku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriteenistuse juht Katrin Parve rõhutasid, et noore toetamine saab toimida ainult siis, kui haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkond teevad koostööd.
Tõstatus ka põhimõtteline küsimus: kas valdkonnaülese võrgustiku loomine on ainult noorte heaolu spetsialisti ülesanne või kõigi ühine vastutus? Arutelust jäi kõlama, et noorte heaolu spetsialistil on siin eestvedaja roll, kuid võrgustiku toimimine saab sündida ainult osapoolte koostöös.
Märgiti, et suur osa noortest jõuab vajaliku toeni just koostöövõrgustiku kaudu. Kui noor suunatakse õigel ajal ühelt teenuselt teisele või jõuab toe abil näiteks õppima või tööle juba enne seiresse sattumist, näitab see, et ennetustöö toimib. See omakorda kinnitab, kui oluline on osapoolte igapäevane koostöö. Samas tõdeti, et koostöö ei teki iseenesest. Seda tuleb teadlikult kujundada ning muutustega kaasneb sageli ka ebamugav kohanemine. Kui koostöö toimib, on väiksem oht, et noored jäävad eri süsteemide piiridesse kinni.
Arutelus räägiti ka eri valdkondade spetsialistide rollidest. Noorte heaolu spetsialist ei kanna kogu vastutust üksi, vaid on osa laiemast võrgustikust, kus iga spetsialist panustab oma pädevuse piires. Näitena toodi olukord, kus noor tuleb valla- või linnavalitsusse kohtuma noorte heaolu spetsialistiga ning läheb koos temaga samas majas töötava sotsiaaltöötaja juurde, et lahendada küsimusi, mis kuuluvad sotsiaaltöötaja vastutusalasse. Nii ei pea noor eri muredele üksi lahendusi otsima, vaid tema kõrval on inimene, kes aitab tal süsteemis liikuda.
Märgatud mure peab viima tegutsemiseni
Mitmel korral rõhutati varajase märkamise tähtsust. Noore muret võivad märgata mitmed spetsialistid, kuid sellest üksi ei piisa. Kes muret märkab, peab ka reageerima või tagama, et noor jõuaks kiiresti õige abini. Keerulisse olukorda tuleb sekkuda võimalikult vara, et noor saaks vajalikku tuge juba täna ega jääks hiljem pikaks ajaks sotsiaalteenuste kliendiks.
Üks arutelu olulisemaid küsimusi oligi, kuidas jõuda märgatud murest tegutsemiseni ning kes ja millal vastutuse võtab. Just siin tuleb välja noorte heaolu spetsialisti rolli tähtsus. Ta ühendab valdkondi, tegutseb paindlikult ja saab olla noore jaoks olemas ilma jäikade piiranguteta. NGTS-i tugi kujuneb noore vajaduste järgi, mitte vastupidi.
Arutelu lõpus küsiti, mis juhtuks siis, kui NGTS-i ei oleks. Vastus oli: vajadus koostöö järele ei kaoks kuhugi, kuid ilma toetava raamistikuta jääks see kergemini õhku rippuma. See võib tähendada järjepideva töö katkemist ja abivajavate noorte toe nõrgenemist. Samuti võib väheneda ennetustöö riskinoortega enne seiresse jõudmist ning seires olevatele noortele ei pruugi olla määratud sobivat spetsialisti.
Noortegarantii tugisüsteemi seirega on liitunud kõik Eesti omavalitsused. Aastas jõuab NGTS-i teenuseni ligi 1500 noort. Aasta teises seires, mis hõlmas perioodi oktoobrist 2025 märtsini 2026, tuvastati 13 841 noort, neist 1896 olid alaealised. Rahvusvahelise kaitse saajaid oli 1238, neist 29% alaealised. 70,5% noortest ei ole töötanud üle aasta või neil puudub üldse töökogemus.
NEET on lühend ingliskeelsest väljendist Not in Education, Employment or Training. Eesti keeles tähendab see noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel.
Loe teisi tervise teemalisi artikleid SIIT
