Osa Ukrainast pärit inimesi Eestis liigub ajutise kaitse staatuselt teistele elamisalustele. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu muudatustele, mis võivad mõjutada nende sotsiaalseid tagatisi.
Kui ajutise kaitse saaja taotleb pärast ajutise kaitse lõppemist elamisluba muudel alustel (näiteks töö-, õppe- või pererände alusel), muutub ka tema ligipääs mitmetele sotsiaalsetele tagatistele.
Vanaduspensioniealistele ajutise kaitse saajatele on ravikindlustus tagatud riigi poolt. Kui inimene läheb üle teisele elamisloa alusele, lõpeb ravikindlustuskaitse ühe kuu möödumisel, kui tal ei teki vahepeal muud kindlustuse alust.
Eestis on ravikindlustus üldjuhul tagatud neile, kellele on määratud Eesti riiklik pension, sealhulgas osaline pension. Osapensioni eelduseks on muu hulgas vähemalt ühe aasta pikkune töötamise periood Eestis. Kui inimene saab pensioni üksnes teisest riigist, näiteks Ukrainast, ei kaasne sellega Eestis automaatselt ravikindlustust.
Rahvapensioni määra ja välisriigi pensioni vahe maksmine
Eesti on sõlminud pensionilepingud Ukraina, Moldova, Venemaa, Kanada, Austraalia ja Valgevenega. Need lepingud võimaldavad liita erinevates riikides töötamise või elamise perioode ning tagavad nn osapensioni maksmise. Näiteks kui inimene on töötanud 10 aastat Eestis ja 10 aastat teises riigis, ei oleks tal ilma lepinguta õigust pensionile kummaski riigis. Lepingu alusel maksavad mõlemad riigid pensioni proportsionaalselt vastavalt töötatud ajale. Perioodide liitmise eelduseks on vähemalt ühe aasta pikkune töötamise või elamise periood vastavas riigis.
Näiteks kui inimene on töötanud Eestis vähemalt ühe aasta ja Ukrainas 14 aastat, tekib tal õigus pensionile rahvusvahelise lepingu alusel. Sellisel juhul määratakse talle pension ning Eestis elades on ta pensioni saajana ka ravikindlustatud.
Rahvapension makstakse inimesele, kellel ei ole vanaduspensioni saamiseks vajalikku staaži (vähemalt 15 aastat). Selle saamiseks peab inimene olema vahetult enne taotluse esitamist elanud Eestis vähemalt viis aastat. Rahvapensioni saajad on ravikindlustatud. Rahvapensioni ei maksta juhul, kui inimene saab pensioni teisest riigist.
Kui inimesel ei ole õigust Eesti riiklikule pensionile, kuid tal on vajadus ravikindlustuse järele, on võimalik sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik ravikindlustusleping. See tagab inimesele tervisekaitse samadel tingimustel nagu teistele ravikindlustatutele. Lepingu võib sõlmida Eesti elanik nii enda kui ka teise isiku kasuks (vajalik on vastav volitus Terviseportaalis). Kindlustuskaitse algab üks kuu pärast lepingu sõlmimist. Leping sõlmitakse üheks aastaks ning selle maksumus on 3090 eurot aastas, 772,50 eurot kvartalis või 257,50 eurot kuus. Lepingu kehtivuse ajal maksegraafikut muuta ei saa. Lepingu saab sõlmida aadressil www.terviseportaal.ee.
Sotsiaalkindlustusamet soovitab kõigil, keda see teema võib puudutada, aegsasti oma õigused ja võimalused üle vaadata ning vajadusel nõu küsida, et vältida olukorda, kus inimene jääb ootamatult ilma ravikindlustuse või vajaliku toetuseta.
Loe teisi tervise teemalisi artikleid SIIT
