Eesti mehe kõige tavapärasem terviseviga on seotud südamega. Tervisemure võib avalduda liiga kõrge vererõhuna kui ka hullemal juhul südamepuudulikkusena. Käimasoleval meestekuul räägib Eesti meeste tervisemuredest ja erinevatest võimalustest, kuidas neid ennetada ja leevendada Benu farmatseut Lauri Baar.
Apteekri sõnul on kõrge vererõhu korral – eriti kui see pole järsku tekkinud – üldjuhul üsna raske aru saada, et midagi valesti oleks. “Pigem võib aru saada, et midagi on valesti kui vererõhk üle pika aja normi piiridesse saadakse. Sel juhul võib tekkida nõrkustunne või peapööritus,” kirjeldab farmatseut Baar. “Lisaks võib märk kõrgest vererõhust olla ka pidev peavalu või pingutuse tagajärjel tekkiv peavalu ja nõrkus või pearinglus, sealhulgas võib pingutuseks olla ka liiga kiiresti püsti tõusmine,” viitab apteeker. Tema sõnul tähendab südamepuudulikkus, et süda ei suuda piisaval määral tööd teha ning kõige tavalisem, kuidas seda ära tunda, on tunne nagu ei saaks piisavalt õhku.
Lisaks südamele kimbutab mehi eesnäärmehaigused
Meesapteekri sõnul on meestel väga sage haigus ka eesnäärmega seotu. “Tavalisteks sümptomiteks on sel juhul pidev urineerimistunne, pitsitustunne alakõhus või väga pikk urineerimisaeg või kusejuha ahenemine,” kirjeldab Lauri Baar. Lisaks võib tema sõnul eesnäärmepõletik tekitada põletikku ka teistes kehaosades. Üsna levinud on, et tundes valu teistes liigestes – näiteks põlvedes või õlgades – siis tegelik põhjus võib peituda hoopis eesnäärmes, mis on väga pikka aega haige olnud.
“Kindlasti võib mehel olla ka haiguseid, mis ei ole otseselt katsutavad ehk on seotud vaimuga,” tõdeb farmatseut. Nende äratundmine on apteekri sõnul kindlasti raskem ja individuaalsem. Kui on ikkagi pidevalt tunne, et elu on raske ning mõttetu või kui tahaks tihti tarvitada midagi joovastavat, siis võiks uurida psühholoogilise abi järele. “Internetist saab ka anonüümselt oma murede kohta teavet ning kahjuks on sellised vaevused tänapäeva ühiskonnas aina levinumad, mistõttu ei peaks piinlikkust tundma, kui abi võib vaja minna,” julgustab Lauri Baar mehi abi küsima.
Apteek ei ole vaid retseptiravimite müügikoht
Meesapteekri sõnul on ta tihti kogemas suhtumist, kus eriti mehed näevad apteeki vaid paigana, kuhu minna retseptiravimitele järele. “Tegelikult võib apteeki külastada juba seetõttu, et mugavalt mõõta oma tervisenäitajaid, nagu näiteks D-vitamiini taset või oma kehakoostist (palju on lihasmassi ja palju on rasva),” kirjeldab farmatseut.
Tema sõnul peaks apteeki ka külastama, et ennetada haigeks jäämist: võtta vitamiine, mineraale, tervist turgutavaid vahendeid. “Põhimõtteliselt saab apteegist enamiku vaevuste vastu abivahendi või siis lihtsalt head nõu, kui on tervisega seotud mure meelel,” viitab Lauri Baar.
“Kui inimene sööb korralikult köögivilju ja toitub tervislikult, siis tal ei ole vaja vitamiine lisaks võtta. Aga kui paljud seda tänapäeval teevad? Meestega arutades kerkib esile pigem päevakava, kus oma toitumise jälgimisele väga aega pole anda, päevad mööduvad tihti kohvi juues, võib-olla ka suitsetades ning paljudel lõpevad õhtud tugeva trenniga,” ilmestab Lauri Baar vitamiinivaegust tekitavat olukorda. Tema sõnul on sel juhul päris selge, et vitamiinid pigem aitavad inimest.
Skandinaavia mehed elavad Eesti mehest kauem tänu oma targemale tervisekäitumisele
Farmatseudi sõnul on Skandinaavia mehed kindlasti Eesti meestest terviseteadlikumad, aga tuleb arvestada, et neil on olnud pikemalt aega oma kultuuriruumis tegeleda inimese heaoluga. Eestis on inimese kui indiviidi heaolule tähelepanu pööratud väga lühikest aega. Apteeker Baar tõdeb, et Skandinaavia mehed jälgivad rohkem oma tervisenäitajaid, vaktsineerivad ennast tihedamini, kasutavad meestele loodud looduslikke kosmeetikatooteid jne.
