„Nakatumisel osutuvad tähtsaks mitu erinevat asjaolu, seega ei tohiks vaktsineeritud nakatunu kohe karta, et vaktsiin tema peal ei toiminud,“ selgitab funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.
„Juhtumid, kus vaktsiinid üldse ei toimi, on vägagi harvad. Kuigi inimene võib olla vaktsineeritud, võib ta teatud tegurite kokkulangevuse tõttu ikka nakatuda ja isegi sümptomaatiliselt haigestuda.
Loetlen mõne teguri, millele võiks mõelda.
Kui suur oli saadud viirusedoos? Kas kokkupuude teise nakatunuga toimus siseruumis? Kas ruumis oli korralik ventilatsioon? Kas nakatunu kandis maski? Kas nakatunu tegi midagi, mis suurendas tema väljahingatava õhu hulka (rääkimine, laulmine, sportimine, köhimine jms)? Kui pikk oli lähikontakt? Kui tugevad oli vaktsineeritud inimese kaitsemeetmed? Kas vaktsineeritu kandis maski? Kui kaua aega oli möödas viimasest vaktsiinidoosist? Kas inimesel oli mõni kaasuv haigus, mis nõrgestas immuunsüsteemi?
Loe edasi SIIT
Allikas. Õhtuleht
