Stress võib põhjustada suuremaid terviseprobleeme
Hirvlaane sõnul võib inimene tunda elu jooksul stressi korduvalt ja erinevatel aegadel, sõltumata aastaajast või ilmast. “Stress paneb meid tegutsema ja hoiatab keha, kui on hädaolukord, kuid liiga palju stressi võib viia tõsiste tagajärgedeni,” selgitas ta.
“Näiteks võivad tekkida vaimsed probleemid nagu ärevus ja depressioon või teised terviseprobleemid, näiteks kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused,” tõi Hirvlaan välja.
Kui ärevus ja depressioon kipuvad tulema just sügisesel perioodil, siis võib tegemist olla aastaaegade muutumisega seotud meeleoluhäiretega. “Seda põhjustavad muutused ilmastikus, päeva ja öö pikkuses ning selles, mis toimub parasjagu looduses,” kirjeldas ta.
Aastaaegade muutusega seotud ärevust ja depressiooni on inimestel igas ajavööndis, kuid Hirvlaane sõnul vastab tõele, et enamikul sügavat kurbust tundvatel inimestel algavad sümptomid sügisel ja jätkuvad talvekuudel.
“Eriti esineb seda siis, kui päevad muutuvad lühemaks, valgust on vähem, ilmad on jahedamad ning ümbritsev loodus muutub monokroomsemaks. Seetõttu tekib harvem aastaaegadest sõltuvat ärevust ja depressiooni näiteks kevadel või suve alguses,” selgitas ta.
Kas põhjuseks võib olla vitamiinipuudus?
Mõningast meeleolulangust võib seostada organismi vitamiinipuudusega. Hirvlaan kinnitas, et väsimust ja meeleolu muutust võib tekitada teatud vitamiini ja mineraalaine puudus või vaegus “Näiteks võib see olla tingitud D-vitamiini, B-grupi vitamiinide, C-vitamiini, magneesiumi- või rauapuudusest,” tõi veebiapteeker välja.
Küll aga rõhutas ta, et depressioon ja ärevus on siiski haigused, millel on oma põhjus, mistõttu peab neid ravima haigustele kohaselt, kasutades selleks erinevaid teraapiaid või ravimeid.
Leevendust saab ka apteegist
Hirvlaane sõnul saab pinget ja stressi leevendada, kui tegeleda endale meeldivate tegevustega, mõõdukalt sportida ja liikuda, magada piisavalt, toituda tervislikult ning proovida võtta paljusid stressi tekitavaid asju huumoriga.
Kui aga pinge ja stress sellegipoolest siiski ei taandu, siis teatud toidulisandid ja käsimüügiravimid võivad ängistavat tunnet leevendada. “Kergelt rahustavad on näiteks melissi, humala, palderjani, kannatuslille, veiste-südamerohtu ja kuldjuure ekstrakti või aminohappeid L-teaniini ja L-türosiini sisaldavad toidulisandid või käsimüügiravimid,” soovitas ta.
Samuti võib meeleolulanguse puhul abi olla naistepunast. “Neile, kes kasutavad retseptiravimeid, ei pruugi naistepuna sobida, sest see võib nõrgestada või vastupidi tugevdada mitmete ravimite toimet,” toonitas ta.
Samuti ei soovitata naistepuna manustada koos arsti poolt välja kirjutatud antidepressantidega, suukaudsete hormoone sisaldavate kontratseptiividega ja paljude südame-veresoonkonda mõjutavate ravimitega.
Hirvlaan paneb südamele, et ärevuse ja depressiooni puhul on siiski vaja rääkida arstiga. “Hetkel on ka perearstide teadmised vaimsetest probleemidest väga head ning abi saab kõigepealt neilt ning siis suunatakse patsient edasi erialaarstile või teraapiasse,” sõnas ta lõpetuseks.
