“Kui paljud on lootnud, et endine töö tuleb tagasi, siis me täna näeme, et mitmed hotellid, restoranid, väliskülastajatega seotud töökohad – konverentsid, üritused ei taastu ja nendele inimestele on lubaduste andmine tööandja poolt isegi veidi ebaõiglane,” ütles Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.
Kool möönis siiski, et tööturg pidas viimasele pooleteisele aastale üldiselt vastu, muidugi oli sektoreid, kes endiselt kriisis. “Oleme sel sügisel paremas seisus, kui eelmisel sügisel, väga palju oleneb nüüd sellest, mis saab edasi. Kas inimesed liiguvad töökohtadele, mis on vabad ja kuhu otsitakse inimesi,” rääkis Töötukassa kommunikatsiooninõunik Kool. Ta rõhutas, et Tallinna-Harjumaa tööandjad võiksid nende poole pöörduda julgemini – maakonnas on 21 000 töötut, kes päris erineva taustaga: hariduse ja oskustega.
Kool osutas, et töötuse määr on hetkel umbes sama, kui 2020 aprilli keskel – et siis kriisi alguses, samas kriisieelsele ajale jääme veel alla. Eriolukorra esimesel päeval oli arvel umbes 36 600 töötut, täna umbes 44 200. Kui maakondi vaadata, siis on selliseid piirkondi, kus töötus täna väiksem kui enne kriisi, mõnevõrra üllatuslikult on selline piirkond näiteks ka Ida-Virumaa.
Tallinnas ja Harjumaal taastub tööturg veelgi visamalt
Lisaks veel mitmed maakonnad, üldine number on aga suurem just Harjumaa tõttu. Täna on meil maakonnas arvel üle 21 000 inimese, eriolukorra alguses 14 500. “Seega – just siin on töökohti kadunud rohkem ja tööle minek pole olnud nii kiire, kui mujal maakondades,” osutas ta.
Maakonna töötute tausta vaadates on selge, et kadusid rohkem tööd, mida tegid naised – 57 protsenti registreeritud töötutest on Harjumaal ja Tallinnas naised. Enne kriisi oli seis pooleks. Teiseks märkis Kool, et kui vaadata, kui kaua need inimesed on olnud tööta, siis torkab silma, et umbes veerand maakonna töötutest on tööta olnud aasta kuni kaks – et siis just nimelt kriisi jagu. “Nende inimeste puhul on kindlasti vaja nüüd veidi rohkem tuge ja ka julgust – kui paljud on lootnud, et endine töö tuleb tagasi, siis me täna näeme, et mitmed hotellid, restoranid, väliskülastajatega seotud töökohad – konverentsid, üritused ei taastu ja nendele inimestele on lubaduste andmine tööandja poolt isegi veidi ebaõiglane.”
Ta osutas ka sellele, et tänavu maakonnas arvele tulnud inimeste viimane töökoht on olnud turism, toitlustus, majutus. “Hariduslikult – on muidugi enim erialase hariduseta inimesi, nemad võiksid kindlasti tulla meie juurde karjäärinõustamisele, et uurida, kus, mida ja millal võiks õppida ja kuidas töötukassa neid toetada saab,” soovitas ta. Ka kõrgharidusega inimesi on maakonnas töötute seas – 37 protsenti täna arvel olevatest. Nemad olid enne töö kaotust juhid ja spetsialistid.
Statistika näitab, et alla 30 aastaseid on Harju maakonnas töötute seas pisut üle 20 protsendi – see on Eesti keskmine näitaja. Pigem on noortel siiski just Harjumaal lihtsam tööd leida, kui enamus muudes maakondades.
Koolitustele peljatakse minna
Koolituste ja täiend- või ümberõppe koha pealt on Kooli sõnutsi praegu raske adekvaatset pilti saada, sest september-oktoober on just see aeg, kui koolid ja kursused alustavad, parema pildi saab aasta lõpus. “Lisaks on tänavust koolitusmaailma kummitanud koroona, koolitusi on edasi lükatud ning kolinud internetti,” märkis ta. Näiteks tõi ta fakti, et 2020 esimeses kvartalis koolitusele, kooli läinud inimesi oluliselt vähem kui 2021 alguses – mis on ka loogiline, sest eelmisel kevadel pandi kõik lukku. Eraldi tõi Kool välja, et töötavate inimeste koolitamine on kahjuks vähenenud – nimelt Töötukassa pakub võimalusi ka töötavatele inimestele, et nad omandaks uusi oskuseid, ei jääks tööta. Siiski pidas ta seda küll mõistetavaks, sest kriisi ajal ei mõelda eriti sellele, kuidas uuele tööle liikuda, pigem hoitakse olemasolevast tööst kinni. “Siin julgustaks kindlasti inimesi karjäärinõustaja juurde tulema – see ei maksa ka töötavale inimesele midagi-, et saaks plaani pidada, mida võiks veel osata, et ei oleks hirm töökaotuse ees,” rääkis Töötukassa esindaja.
6,8 protsenti inimesi on tööta
Töötukassa andmetel oli septembri lõpus töötuna registreeritud 44 305 inimest, mis moodustab 16-aastastest kuni pensioniealisest tööjõust 6,8 protsenti; seejuures vähenes töötute arv kuuvõrdluses 0,3 protsendipunkti.
Uusi töötuid registreeriti septembris 6328, kuu varem aga 5859 ning aasta varem ehk 2020. aasta septembris 8517, selgus töötukassa statistikast.
Septembri lõpus oli registreeritud töötuse määr kõrgeim Ida-Virumaal, ulatudes 10,7 protsendini. Järgnesid 9 protsendiga Valgamaa, 7,7 protsendiga Põlvamaa ja 7 protsendiga Võrumaa.
Madalaim oli töötuse määr 3,7 protsendiga Hiiumaal. Jõgevamaal oli näitaja kuu lõpu seisuga 4,2 protsenti, Saaremaal 4,9 protsenti ja Viljandimaal 5,4 protsenti.
Vähenenud töövõimega töötuid oli kuu lõpu seisuga 10 536 ehk 23,8 protsenti registreeritud töötutest. Septembri jooksul oli töötukassal vahendada 15 228 töökohta, kuu lõpus oli vakantse 8631.
Registreeritud töötuse statistika kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.
Allikas Pealinn.ee
