Ukraina telefonipettuste võrgustiku üks peamisi tegelasi, Artur Yermolayev, sõlmis Eesti prokuratuuriga kokkuleppe, mille tulemusel makstakse kannatanutele tagasi 8,5 miljonit eurot. Vastutasuks pääses mees märksa lühema vangistusega, kui teda oleks võinud oodata täismahus kohtuprotsessi järel.
Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul tuli teha keeruline valik: kas keskenduda karmimale karistusele või tagada, et sajad ohvrid oma raha reaalselt tagasi saaksid.
„Kaalukausil oli kaks varianti – kas aitame sadu kannatanuid või paneme ta pikemaks ajaks vangi, mis tähendanuks, et raha ei tuleks tagasi,“ selgitas Hüva.
Yermolayev kuulus neljaliikmelisse kuritegelikku ühendusse, mis korraldas aastatel 2017–2022 Ukrainast juhitud telefonipettusi. Kõnekeskuste kaudu peteti inimestelt välja enam kui 100 miljonit eurot, millest ligi 5,4 miljonit eurot kaotasid Eesti inimesed.
Petturid kasutasid erinevaid skeeme, et panna inimesi uskuma, nagu oleks nende raha ohus või vaja kiiresti teha investeeringuid. Ohvrid kandsid raha üle lootuses oma sääste kaitsta või kasvatada, kuid tegelikult liikus see organiseeritud kuritegeliku võrgustiku kätte.
Läinud nädalal sõlmitud kokkuleppe järgi maksab Yermolayev Eesti riigile 8,5 miljonit eurot. Tänu sellele saavad kõik Eesti kannatanud oma kaotatud raha tagasi.
Kuigi enne kohtuotsust viibis Yermolayev vanglas vähem kui viis kuud, rõhutab prokuratuur, et kokkuleppe peamine eesmärk oli kannatanute huvide kaitsmine.
Juhtum on üks suurimaid Eestis uuritud rahvusvahelisi telefonipettuste skeeme ning näitab, kui ulatuslikult tegutsevad organiseeritud kelmivõrgustikud üle Euroopa. Samuti toob see esile keerulise dilemma õigussüsteemis – kas eelistada rangemat karistust või keskenduda sellele, et ohvrid oma raha tagasi saaksid.
