Palgakasv on ületanud 10% piiri vastavalt rahandusministeeriumi analüüsile, kuid tarbijahinnad tõusid alguses lausa 14%. Ostujõud jõudis sellele tasemele alles kolmandas kvartalis. Nädala alguses avaldatud majandusstatistika näitab Eesti majanduses peaaegu 4% langust, mis on ootamatult suur kukkumine, samas kui tööturul püsib endiselt tugev olukord,” kommenteeris rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.
Palgainfo Agentuuri seminaril arutati tööturu ja palgauuringute uusimaid tulemusi ning inimesed peavad juba mõnda töökohta pakutavaid hüvesid iseenesestmõistetavateks.
“Levinumad hüved hõlmavad kohvi, joogivett, erialakoolitusi ning palju pakkutakse kaugtöö ja paindliku töökorralduse võimalusi, mis on muutunud normaalsuseks ja peaaegu hügieeniteguriks, mitte enam lisaboonuseks,” selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Tööturu halvenemine ja palgakasvu aeglustumine kajastuvad majanduse edasises languses. Need on olulisemad sõnumid uuringutest ja analüüsist.
Samas on töötajate palgaootus võrreldes eelmise sügisega kasvanud. Praegu väljendatakse palgaootust: 2000 eurot netosissetulekuna.
Uuringu tulemuste kohaselt soovivad töötajad teenida 2000 eurot kätte, mis on võrreldes eelmise sügise ajaga 200 eurot rohkem. See nähtub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee üle 8000 osalejaga töötajate küsitlusest.
Võrreldes kevadise perioodiga pole palgaootused muutunud ning eelmise aasta sügisega võrreldes on töötajate keskmine palgaootuse kasv aeglustunud. Varem kasvas töötajate palgasoov eelmise aasta sügisel 300 euro võrra. Tervisekriisi aastatel aeglustus töötajate palgaootuste kasv ja oodatav palganumber hakkas taas suurenema alates 2022. aasta kevadest.
Mediaanpalgaootus näitab piiri, kus pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendaks 2000-eurose palgasoovi rahuldamine üle 3400-eurost tööjõukulu koos kõigi maksudega.
Nii alumine kui ka ülemine piir palgaootustes on aastaga tõusnud: 10% töötajatest lepib 1250-eurose või väiksema netopalgaga, samas kui 10% soovib teenida vähemalt 3500 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1100 eurot ja 3000 eurot. Töötajate palgaootused jäävad vahemikku 1500–2500 eurot netosissetulekuna.
Töötajatelt uuriti ka palgaootust töökoha vahetamisel, mis aastaga muutunud ei ole. Töökoha vahetamisel oli töövõtjate palgaootus juba eelmisel sügisel 2000 eurot ning see number jäi samaks ka sel sügisel. Ilmselt on põhjuseks töövõimaluste vähenemine tööturul. Ent aastaga on kasvanud töökoha vahetamisel soovitud palga alumine piir 200 euro võrra ja ülemine piir 300 euro võrra.
Töötajatelt uuriti ka palgaootuste realiseerumise tõenäosust. Enam kui kaks kolmandikku töötajatest ei pea seda tõenäoliseks. Siiski 17% vastanutest pidas palgaootuse realiseerumist võimalikuks. Töötajate palgaootus erineb reaalselt teenitavast palgast sel sügisel 500 euro võrra.
Töötasude kasv käib tavaliselt käsikäes palgaootuste tõusuga – üle poole küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud. Lisaks mõjutab palgasoovi suurenemist vajadus majanduslikult toime tulla. Kuigi rohkem kui pooled vastajatest saavad oma töötasuga enam-vähem hakkama, tunneb iga teine, et tema toimetulek on eelmise aastaga võrreldes halvenenud.
