Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit
Kokkuvõte Ukrainaga seotud sündmustest (12.03.22). Tegemist on FB-i postitusega, see on sotsiaalvõrgustiku tekst.
Rinnetel toimuvast kirjutab põhjalikult Igor Taro, palun lugege ka tema FB-i postitust. Aga seda võib öelda, et Venemaa vägede edasitungimine on pidurdunud ja osades kohtades on nad ennast juba nö maa sisse kaevanud ehk siis kindlustavad oma positsioone plaaniga pikemalt kohapeale pidama jääda. Sellise tegevuse mõte on välksõja kontekstis arusaamatu, eriti kui arvestada, et hoolimata meedias näidatud punasega kaetud Venemaa kontrolli all olevatest territooriumitest, on neil mingil kujul võim ainult suuremates asulates, mujal mitte. Ilmselgelt ei lähe asjad soovitud rada pidi.
Odessa alt on lahkunud Venemaa dessantlaevad, sest põhja poolt ei ole suutnud Venemaa armee läbi murda. Nüüd spekulatsioonide puhul Transnistrias olevate Venemaa nn rahuvalgevägede võimalikust kasutamisest Odessa piiramisel tuleb arvesse võtta seda, et see muudaks hetkega Transnistria staatust kummalisest moodustisest agressiooni toetavaks kummaliseks moodustiseks ning Venemaa ebaedu korral võib see moodustis sellisel kujul oma eksistentsi lõpetada.
Venemaa kõige võitlusvõimelisemad üksused on sõja algusest saadik tegevuses olnud, nende suuruseks hinnatakse suurusjärgus 100000 meest, sealt edasi on juba kvaliteedis väga suur langus ning neid ei ole võimalik asendada samaväärsete vägedega. Hinnanguliselt 40000 meest oli Rusgvardia üksustes, kelle tööks pidi saama okupeeritud linnades korra loomine ja hoidmine, aga millegipärast saadeti neid lahingusse. Ülejäänud juba on palju väiksema võitlusvõimega Venemaa armee üksused ning eriti suured on kaotused tehnikas ja inimkoosseisus olnud just seal. Juurde tuuakse eeskätt samal tasemel olevad väeüksusi või veelgi viletsamaid kui olid olemasolevad. See, et kuuldavasti hakati ära tooma vägesid Karabahhist ja Abhaasiast, on märk, et edukaks pealetungiks vajaliku löögirusika loomiseks juba hetkel jõudu napib.
Ehk siis Venemaal ei ole puudus relvadest ja lahingumoonast, küll aga on puudus motiveeritud ja heal tasemel sõduritest, et nii hiiglaslikku sõjaväelist operatsiooni edukalt läbi viia. Eile tulistati alla 8 Venemaa lennukit, see näitab, et Ukraina pool saab asju järjest paremini toimima.
Moskvas on meeleheide ja see paistab välja kõigest. Jutt süürlaste ja aafriklaste sõdimatoomisest põhjustab Ukraina sõjaväelastest naerukrampe, no ei oska nad sõdida sellises sõjas vaenulikus keskkonnas. Nad oleksid pigem segavaks faktoriks. Ei taha ju ka kadõrovlased üldse sõdida. Ei taha sõdida kontratnikud. Ukraina pool on keskendunud just Venemaa armee parimate üksuste juhtimise halvendamisele ning nad teevad seda edukalt – erioperatsiooniga hävitati järjekordne kindral koos kaasohvitseridega, nad ei saa tunda ennast turvaliselt kuskil Ukrainas, sest nagu eespool juba kirjutasin – nad ei kontrolli piirkondi, see eeldaks palju suuremat isikkoosseisu, aga seda napib niigi.
Lukašenko käis Moskavas ja vähemalt tänahommikuse teadmise kohaselt (12.03) Putin ei suutnud teda veenda Valgevene üksuste sõttaminekus. Tuleb aru saada, et samamoodi nagu on Lukašenko sõltuv Putinist, sõltub Putin Lukašenkost. Kuuldavasti ei usalda Lukašenko oma armeed isegi nii palju, et neile oleks välja jagatud lahingumoon. Kardab, et peale lahingumoona väljajagamist võidakse ta ise maha võtta ja Venemaa sõjavägi saaks siis valusa hoobi selja tagant. Selle kõige ümber on palju nö sõjaudu, aga see pole saladus, et Valgevene armee soov sõtta minna on pehmeltöeldes madal.
Propagandasõda. Venemaa suurim nõrkus selles kohutavas aktsioonis on võimetus leida usutavat põhjust. Tänu USA aktiivsele tegutsemisele ei suudetud nn casus belli’t tekitada ning nüüd on lühikese aja jooksul siseriiklikuks tarbimiseks järjest uusi versioone toodetud. Alustati natside ja demilitariseerimisega, siis tuli ukrainlaste tuumapommi jutt, siis tekkis jutt, et Ukraina tahtis koos NATO-ga Krimmi tagasi võtta. Järgnes nn räpase pommi teema ja nüüd jõuti bioloogiliste- ja bakteriaalsete relvadeni. Kusjuures eksperdid selgitasid kenasti välja, kuidas Venemaa viis 27.02 läbi infooperatsiooni, kus erinevate käikude tulemusena hakkasid seda salajaste laboratooriumite juttu ajama USA far-right mõjutustega inimesed ja sealt jõudis see ka kenasti Eestisse, kus meie nn alternatiivmõtlejad edastasid puhtalt Kremli infooperatsiooni jutupunkte.
Selline Moskav sihitu tõmbelmine näitab nende meeleheite suurust, sest kui Putin üritas väita, et pole hullu, et NSVL kui sai hakkama, saame meie ka, siis nüüdne olukord on Venemaa jaoks kordades-kordades hullem kui oli NSVL-i ajal. Järjest lisanduvad sanktsioonid, mis löövad väga valusalt Venemaa oluliste töötstusharude pihta – terasetööstus, teemantite tootmine. EL-i jaoks on ülimalt oluline võimalikult kiirelt vähendada Venemaalt energiakandjate ostmist, sest see jääb peamiseks sissetulekuallikaks, millest nii riiki kuidagi püsti hoida kui ka sõda finantseerida. Kui need kanalid saab kinni, siis on asi päris hull, sest Hiina ostab Venemaalt näiteks gaasi hinnaga, mis ei kata sisuliselt kunagi trassi ehitamiseks tehtud kulutusi, raha teenib Venemaa EL-st peamiselt.
Lennunduses on Venemaal Euroopas üks nn loophole ja see on Serbia, kes ei ole EL-i liige, seega sanktsioonidega pole ta seotud, aga Serbia lennukid võivad vabalt lennata EL-is. Loodetavasti EL lõpetab kiirelt sellise olukorra ära, see peaks siiski võimalik olema ära teha.
Venemaal puudub hetkel igasugune nn plaan B, samas olemasolevate inimressurssidega on kiire edu saavutamine pehmelt öeldes problemaatiline. Aeg ei tööta nende kasuks, sest juba aprilli keskel võib Venemaa majanduslik olukord järsult halvendeda lisaks sellele, mis vaikselt niigi toimib. Hetkel veel ladudes siiski miskit on, aga see kõik saab kiirelt otsa, ka ei taha hiinlased neile midagi niisama anda, aga paljude venemaalaste jaoks muutuvad isegi kõige tavalisemad Hiina mobiilid vaat et luksuskaubaks. Seisud on pehmelt öeldes segased, mitte ainult Venemaa, vaid kogu ülejäänud maailma jaoks ka. Miljardär Vladimir Potanini järgi on Venemaa liikumas aastasse 1917. Kes ajalugu mäletab, see saab sellest lausest aru.
Au Ukrainale!
Allikas. Facebook: Teet Kalmus
