Täiskasvanutena me ei saa enam süüdistada teisi, kui elu on halb. Me ise valime partnereid, kes teevad haiget, me ise ei kehtesta piire. Me ise valime töökohad, söögi, joogi, mõtted ja väljendusviisid. Me ise valime vihata või armastada. Me reedame ennast koguaeg. Näidates näpuga teiste peale, märkamata, et kolm näppu näitavad meie enda poole.