Läinud aasta aprillis juhtus Saku lasteaias traagiline õnnetus, mille tagajärjel nelja-aastane Mirko enam ei räägi ega liigu. Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, mis on nüüdseks lõppenud.
Ringkonnaprokurör Lea Pähkel sõnab, et uurimine on lõpule viidud ning selle käigus tuvastati, et lasteaiaõpetaja jättis lapsed tähelepanuta, kuid juhtunut märgates asus lapsele kohe esmaabi andma. Seega oli tema sõnul tegemist passiivsest hooletusest ehk tegevusetusest toime pandud kuriteoga.
„Kuna õpetaja oli varem karistamata, mõistis ja kahetses oma tegu ning vanemad olid nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, lõpetasime kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel,“ sõnab Pähkel.
Õpetaja pidi hüvitama menetluskulud, mida ta on ka teinud. Samuti jõudsid osapooled tsiviilhagis kompromissile, kuid selle sisu on prokuröri sõnul konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele.
Kolmeaastane Mirko seisis möödunud sügisel Saku laste mitmevõistluse autasustamisel kõrgeimal poodiumikohal – omavanuste seas sai ta esikoha. Lõbus ja hakkaja Mirko tahtis kõrgeimal kohal olla ka 2021. aasta sügisel.
Aga sinna ta ei jõudnud. Mirko on nüüd nelja ja poole aastane, kuid istub kärus. Ta ei räägi ega liigu, näeb kehvasti. See on tänavu 27. aprillil Saku lasteaia liivakastis juhtunud õnnetuse tagajärg.
Möödunud nädalal lõppes õnnetuse uurimine ning Mirko vanemad said oma advokaadi Olavi-Jüri Luige kaudu tutvuda uurimistoimikuga. Vanemad kiidavad prokurör Lea Pähkli juhtimisel tehtud põhjalikku tööd – alles toimikust said nad teada, mis nende pojaga lasteaias juhtus.
Uus elu
Mirko vanemate ja õe-venna elu on alates õnnetust päevast täielikult muutunud. Ema enam tööl ei käi ja on pühendunud täielikult pere noorimale lapsele. Nüüd, pool aastat hiljem on nad valmis ka sellest rääkima.
„Hoidsime last kodus jõuludest saadik. Oli koroonaaeg, ei tahtnud teda lasteaeda viia,“ räägib Mirko ema.
„Mäletan, kui kevadel ütlesin pojale, et näed, koroonaaeg saab nüüd läbi, mul on vaja hakata kontoris käima ja sina lähed lasteaeda, et seal on ju nii tore. Seal on sõbrad ja te õpite palju. Teisel lasteaiapäeval, 27. aprillil olin tööl, valmistusin koosolekuks, kui mulle helistas politsei: „Lasteaias juhtus õnnetus, minge kohe lastehaiglasse, teie laps on veel elus. Õnnetus liivakastis.“ Kõik. Kõne lõpp. Ühe töökaaslasega koos läksime haiglasse, poolel teel helistas seesama politseinik, uuris, kas mul on transporti vaja.
Loe edasi SIIT!
Allikas. https://ekspress.delfi.ee/
