Kaevanduste ja karjääride korrastamiste arv on taas tõusuteel. Käesoleval aastal on täielikult või osaliselt korrastatud üheksa maavarade poolest ammendunud olulist kaevanduspiirkonda.
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme ütles, et kaevandamissektoril on oluline roll mitte ainult majanduses, vaid ka ühiskonna ja elukeskkonna arengus. „Seetõttu on kaevandajatel kohustus tagada, et nende tegevus oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik. Kaevandatud alade hilisem korrastamine on mitte ainult kohustus, vaid ka võimalus minimeerida keskkonnamõjusid ja anda kohalikule kogukonnale peale kaevandamistegevuse lõpetamist tagasi parem elukeskkond,“ rääkis Nurme.
Kaevandamisluba omavad ettevõtted võiksid kaevandamisala korrastamise juba tegevuste algfaasis läbi mõelda ja kaasata kõiki osapooli, et saavutada nii keskkonna kui ka kogukonna seisukohast parimad tulemused. „Üks olulisemaid aspekte on ka kaevandamisala osaline korrastamine. See tagab, et kaevandatud alad ei jää hiljem mahajäetuks, vaid neid saab kasutada uuel otstarbel. Kindlustunde, et maa korrastatakse, saavad sellisel juhul nii kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus kui riik,“ lisas Nurme.
Selleks, et kaevandatud ala korrastatuks saab, peab kaevandaja küsima ja saama esmalt Keskkonnaametilt korrastamise tingimused, mille järgi peab ta koostama korrastamisprojekti. Korrastamisprojekti peab kaevandaja saatma Keskkonnaametile üle vaatamiseks ja heaks kiitmiseks. Kui heaks kiidetud korrastamisprojekti järgi lõpuks karjäär, kaevandus või turbatootmisala on korrastatud, saab kaevandaja taotleda Keskkonnaametilt kaevandatud maa korrastatuks tunnistamist. Protsessi käigus moodustab Keskkonnaamet korrastamiskomisjoni. Komisjoni kuuluvad reeglina Keskkonnaameti esindaja, maa omanik, valla esindaja, kaevandaja esindaja ning vastavalt vajadusele teised asjassepuutuvad inimesed.
Korrastamiskomisjoni ülesandeks on kontrollida, kas projekti järgi on maa korrastatud. Kui välivaatluse ja kontrolli tulemusena otsustab korrastamiskomisjon maa korrastatuks tunnistada, siis Keskkonnaameti jaoks, pärast vastava ametliku otsuse vormistamist ja allkirjastamist, nii see ka on. Kaevandaja saab taotleda ka osalist ala korrastatuks tunnistamist. Sellisel juhul mõeldakse korrastatud ala all seda karjääri/kaevanduse/turbatootmisala osa, mis korrastamiskomisjoni otsusega on korrastatuks tunnistatud.
Korrastatuks on tunnistatud sel aastal Rõõsa II liivakarjäär, Krüüdneri III kruusakarjäär, Pamma liivakarjäär, Sarakuste kruusakarjäär, Tammiku põlevkivikaevandus ja Sirgala II põlevkivikarjäär. Osaliselt korrastatuks on tunnistatud Sirgala põlevkivikarjäär, Viru põlevkivikaevanduse maapealne ala ja Piuga kruusakarjäär. Karjääride korrastamisest saab pikemalt lugeda Keskkonnaameti koduleheküljelt.
