Tag Archives: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet kinnitas kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab ka sel kevadel kormoranimunade õlitamist ja lindude heidutamist. Tegevuskava peamised eesmärgid on kormoranide praeguse asurkonna kasvu pidurdumine ja arvukuse langus, samuti kormoranide mõju vähendamine kalavarudele. Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et kalavarude kaitseks lubab Keskkonnaamet Eestis soodsas seisundis

Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa – küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles,

Keskkonnaamet saadab täna, 8. märtsil humanitaarabina Ukraina päästeteenistusele 19 sõidukit. Eesti Välisministeeriumi abil Ukrainasse jõudvate masinate turuväärtus on 185 000 eurot. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et Ukraina abistamine peab jätkuma. „Sõja ajal on Keskkonnaamet Ukrainat toetanud kolmel korral, kokku ligikaudu 383 000 euro eest. Tänasega kokku oleme saatnud Ukrainasse 34 nelikveolist

Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.  “Metsise kaitseks ja liigi seisundi parandamiseks on tarvis, et vähemalt pooled metsiste elupaigad oleksid kaitse alla võetud. Osa metsise elupaiku on ja jääb aga ka

Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustelsuuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele. Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusbüroo peainspektor Ivo Kask ütles, et harrastuspüük on populaarne ning meelitab nädalavahetustel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kalastama tuhandeid inimesi. „Paraku on Keskkonnaameti varasemad kontrollid näidanud, et harrastuspüügil eksib kehtestatud

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.  “Kõik kütusemüüjad peavad hoolitsema selle eest, et 7,5% tarbimisse suunatud vedelkütustest oleks toodetud jätkusuutlikult ning väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nende nõuete täitmiseks

Lõheliste kuderahu kaitseks kehtis kalapüügi keeld enamikel lõhejõgedel 20. oktoobrist 30. novembrini. Siiski on ka detsembris paljudel jõgedel lõheliste kaitseks püük keelatud või lubatud üksnes kalastuskaardi omanikele. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et käesoleva aasta septembris, oktoobris ja novembris alustas Keskkonnaamet lõheliste püügi kontrollide tulemusel 28 väärteomenetlust.

Kaevanduste ja karjääride korrastamiste arv on taas tõusuteel. Käesoleval aastal on täielikult või osaliselt korrastatud üheksa maavarade poolest ammendunud olulist kaevanduspiirkonda. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme ütles, et kaevandamissektoril on oluline roll mitte ainult majanduses, vaid ka ühiskonna ja elukeskkonna arengus. „Seetõttu on kaevandajatel kohustus tagada, et nende tegevus oleks vastutustundlik

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Lääne-Eestis ja saartel enam kui 200 hektaril elurikkaid puisniite ja rannaniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu pool miljonit eurot. Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein ütles, et pärandniitudel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse hoidjatena. „Pärandniidud nagu puisniidud või rannaniidud pakuvad elu- ja toitumispaika

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuv jaht kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni ning selle käigus tohib küttida 144 hunti. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi, hinnanguliselt on meie metsades praegu 34 hundikutsikatega pesakonda. „Keskkonnaameti kinnitatud küttimismaht on suurem kui eelmisel