Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval heiskasid riigilipu Pika Hermanni torni ühe pere kolm põlvkonda – 20. Augusti Klubi liige Tõnu Saarman koos tütre ja lapselastega.
Riigikogu esimees Jüri Ratas tunnustas pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial Kuberneri aias neid, kes kolmekümne aasta eest sirgeselgselt Eesti nimel tegutsesid, meie turvalisust kaitsesid ja pärast iseseisvuse taastamist praegusele kindlustundele aluse panid.
„Täna kolmekümne aasta eest ärkasime Eestimaal ühise unistusega elada oma riigis enda tahte järgi. Tol samal päeval kell 23.03 sai see teoks. 69 meid esindavat riiginaist ja riigimeest otsustasid suurelt tulevikku vaadata – üksmeelselt taastada Eesti Vabariigi iseseisvuse. Sellele järgnenud päevadel ja öödel tehtud töö tulemusena saame täna ärgata oma riigis kindlusega, et võime meie Eestimaal enda tahte järgi igavesti elada,“ kõneles Ratas.
Peaminister Kaja Kallas ütles oma kõnes, et maailmas toimuv meenutab, et miski ei ole iseenesestmõistetav ja meil on palju, mille oleme ise üles ehitanud ja mille eest tänulik olla ning mida hoida ja edasi arendada. „Võrdsed õigused ja võimalused naistele ja meestele. Igaühe õigus olla soovi korral kriitiline ja häälekas. Sõnavabadus, tegutsemisvabadus, liikumisvabadus,“ lausus Kallas. „Muidugi peame meeles pidama, et vabadus tähendab ka vastutust, kohustust hoida ka teisi, nende elusid ja vabadust.“
Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta sõnas pidulikul lipuheiskamise tseremoonial, et lipp sümboliseerib kõike, mis mahub mõistete kodu, perekond, isamaa ja vabadus alla. Ta rääkis, et igal hommikul Pika Hermanni torni heisatav sinimustvalge kõneleb juba 30 aastat – Eestimaa elab ja hingab.
20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas, kui eriline oli hommik, mil Pika Hermanni tornis hakkas taas lehvima sinimustvalge lipp. „Inimestele, kes olid pidanud üle elama okupatsioonid, küüditamise, vangilaagrid, oli see tunne sõnulkirjeldamatu,“ lausus Veetõusme. Ta lisas, et lipuga saime tagasi oma väärikuse. „Et me ei peaks enam kunagi peitma salapeidikutes Eesti oma sinimustvalget lippu, siis hoidkem üheskoos oma riiki ja lippu väärikalt tema aus ja hiilguses,“ ütles Veetõusme.
Lipuheiskamisel kõneles ka Islandi parlamendi esimees Steingrímur J. Sigfússon. Ta nentis, et 26. augustil 1991 oli Island esimene riik, kes viis sisse diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga. „Oma ajaloo ja kultuuri kindlal põhjal ning oma rahva tahte ja pühendumuse toel olete kolmkümmend aastat tagasi toimunud ajaloolistest sündmustest saadik teinud tohutuid edusamme,“ tunnustas Sigfússon.
20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
