Kolmapäev , 28 veebruar 2024
Erakorralised uudised
leetrid

OLULINE: Leetrid jõudsid Eestisse

Sellel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanud patsient kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud. Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 60ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Muret valmistas asjaolu, et tegemist oli koolieelse lasteasutuse töötajaga, kuid hetkel ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud. Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik.

Leetrid on Terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud.

Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida ning avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Taimaal, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud. Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal.

Kuigi leetrite vastu on olemas efektiivne vaktsiin (MMR-vaktsiin), on vastutustundetu valeinfo levitamise tagajärjel vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last kaitsma. „Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu. See ei ole enam kauge oht, vaid reaalsus, millele tuleb kiirelt reageerida,“ hoiatas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Filippova selgitas, et vaktsineerimisi ei viida läbi ainult inimese enda tervise kaitsmise huvides, vaid sellega hoitakse ära puhangute teket. „Paraku on Eestis MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus langenud alla 90 protsendi ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis pole enam piisav siseriiklike haiguspuhangute vältimiseks. Äsjane juhtum kinnitab, et oht võib varitseda kõikjal ning lähipäevad näitavad, kas haigusjuhtumeid lisandub veelgi,“ ütles Filippova.

Terviseamet kutsub äsjase juhtumiga seoses lapsevanemaid üles kiirelt tegutsema, kui laps on jäänud seni mingil põhjusel leetrite vastu vaktsineerimata. Immuniseerimise võimaluste kohta oskab nõu anda perearst või koolitervishoiuteenuse osutaja. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta.

Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias (1755), kuid haigestuti ka Austrias (186), Prantsusmaal (118), Saksamaal (82), Belgias (69), Itaalias (44), Poolas (37), Hispaanias (13) ja Rootsis (11). Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla 10 juhu riigi kohta.

OLULINE: Leetrid vallutavad Euroopat – ka Eesti lapsed on ohus

Leetrite levik mitmel pool Euroopas kinnitab, et vaatamata vaktsiinide olemasolule võib see ohtlik nakkushaigus endiselt kiiresti levida. Eesti pole erand, kuna laste vaktsineerimine on langenud alla kriitilise piiri, mis suurendab haiguse leviku ohtu riigis.

Koroonapandeemia ajal, mil reisimine oli piiratud, vähenes ka teiste nakkushaiguste levik. Kuid piirangute leevenedes on täheldatud nakkushaiguste, sealhulgas leetrite, taaslevikut. Eriti murettekitav oli eelmisel aastal Euroopas toimunud leetripuhang, mille käigus kasvas juhtumite arv vähem kui tuhandelt üle 42 000, näidates 45-kordset kasvu. Kõige suurem leetrite levik oli Venemaal ja Kesk-Aasia riikides, märkimisväärseid puhanguid esines ka Rumeenias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Austrias.

Terviseameti andmetel registreeriti Rumeenias üle 2000 leetrite juhtumi, sealhulgas kolm surmajuhtu, millest kaks olid alla üheaastastel lastel. Eestis nakatus eelmisel aastal leetritesse neli inimest, kes tõid haiguse reisilt kaasa, kuid õnneks suudeti edasine levik ära hoida. Siiski tekitab muret 2019. aastal Eestis toimunud puhang, mis nakatas 27 inimest.

Leetrid on äärmiselt nakkav haigus, mis levib õhu kaudu, üks nakatunu võib keskmiselt nakatada kuni 18 vaktsineerimata inimest. Haiguse vastu kaitsmata lapsed on eriti ohustatud, eriti rahvusvahelistes sõlmpunktides nagu lennujaamades. Haiguse äge vorm avaldub kõrge palaviku, peenikese täpilise lööbe ja suurte lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad esineda kopsu- ja silmapõletik, mis halvimal juhul võib lõppeda pimeduse või isegi surmaga.

Eesti vaktsineerib leetrite vastu üheaastaselt ja kordusvaktsiin tehakse 13-aastaselt, mis annab eluaegse kaitse. Siiski on vajalik olla tähelepanelik ka neile, kes on vaktsineeritud Nõukogude ajal, kuna tollal kasutusel olnud vaktsiinide kvaliteet oli ebastabiilne. Inimestele, kes on sel perioodil vaktsineeritud, soovitatakse teha veel üks tõhustusdoos.

Vaktsineerimise hõlmatus Eestis on viimase viie aasta jooksul langenud alla soovitatud taseme, mis tähendab, et kohalike puhangute leviku oht on reaalne. Seega on vaktsineerimise tähtsustamine ja teadlikkuse tõstmine oluline samm leetrite leviku tõkestamisel nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Leetrid: Ülevaade ja Mõju Tervisele


Leetrid, tuntud ka kui Morbilli, on üks vanimaid teadaolevaid viirushaigusi, mida iseloomustavad spetsiifilised sümptomid ja kõrge nakkavus. Vaatamata vaktsineerimise laialdasele kättesaadavusele, on leetrid endiselt tõsine terviserisk, eriti arengumaades. See artikkel annab ülevaate leetrite põhjustest, sümptomitest, levikust ja ennetusmeetmetest, pöörates erilist tähelepanu haiguse mõjule ülemaailmsel tervishoiul.

Leetrid on ägeda kuluga viirushaigus, mida põhjustab Morbilliviirus. Kuuludes paramüksoviiruste hulka, on see haigus tuntud oma kõrge nakkavuse poolest. Leetrite peamised sümptomid ilmnevad tavaliselt 10–12 päeva pärast nakatumist ja hõlmavad palavikku, köha, nohu, silmapõletikku ja iseloomulikku löövet. Lööve algab sageli näolt ja levib seejärel ülejäänud kehale. Viirus levib õhu kaudu, peamiselt köhimise ja aevastamise teel, ning on üks nakkavamaid viirushaigusi. Nakatunud inimene võib olla nakkusohtlik juba neli päeva enne lööbe ilmnemist ja kuni neli päeva pärast seda.

Leetrid on ülemaailmselt levinud haigus, mis esineb igas vanuses inimestel, kes pole vaktsineeritud või pole varem leetreid põdenud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on leetrid üks peamisi vaktsiinvälditavaid surma põhjustajaid laste seas, eriti arengumaades, kus ligipääs tervishoiuteenustele on piiratud. Kuigi arenenud riikides on leetrite esinemissagedus vaktsineerimise tõttu vähenenud, on haiguse taaspuhkemised endiselt võimalikud, eriti piirkondades, kus vaktsineerimise katvus on madal. Leetrite juhtude sagenemine on seotud mitmete teguritega, sealhulgas vaktsineerimisvastase liikumise levikuga, vaktsiinide kättesaadavusega ja tervishoiusüsteemide tõhususega.

Leetrite ennetamise kõige tõhusam meetod on vaktsineerimine. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatav leetrivaktsiin on osa kombineeritud MMR-vaktsiinist (leetrid, mumps, punetised), mis antakse lastele tavaliselt 12–15 kuu vanuselt, järgneva tõhustusdoosiga enne kooli minekut. Vaktsiin on osutunud äärmiselt tõhusaks leetrite ennetamisel ja on oluline osa rahvatervise programmides üle maailma. Leetrite ravi on peamiselt toetav ja keskendub sümptomite leevendamisele. Tüsistuste vältimiseks võib osutuda vajalikuks haiglaravi, eriti väikelaste, eakate ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste puhul.

Leetrid on tõsine ülemaailmne terviseprobleem, mille vastu võitlemisel on vaktsineerimine võtmetähtsusega. Vaatamata edusammudele haiguse kontrolli all hoidmisel, on oluline jätkata teavitustööd, et suurendada teadlikkust ja vaktsineerimise katvust. Üksikisikute, tervishoiutöötajate ja poliitikakujundajate koostöö on hädavajalik, et säilitada ja edendada leetrite vastast kaitset ning vältida tulevasi puhanguid.


Loe ka: OLULINE: Leetrid vallutavad Euroopat – ka Eesti lapsed on ohus

Vaata ka:

taroskoop minuaeg.com

Taroskoop – Neljapäev, 29. veebruar 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill): Kaart – Surm. See päev toob endaga kaasa suuri

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev, 29. veebruar 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill): Tänane päev toob esile sinu loova poole. Sinu ideed

error: Sisu on kaitstud!