Eestis on igal aastal umbes 4000 insuldijuhtu. Kuigi me ei tea alati insuldi tekkepõhjuseid, algab selle ennetamine tervislike eluviiside järgimisest.
Insult on äge haigus, mille klassikaline sümptom on järsk nõrkuse teke ühes kehapooles. Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv märkis, et inimene ise insuldi saabumist tavaliselt ette tunda ei saa. „Mõnikord tekib ka tundlikkuse häire – haigestunu ei tunne enam hästi ühte kehapoolt, suu vajub samale poolele viltu ja võib tekkida kõnehäire,“ selgitas Kõrv ja lisas, et need klassikalised insuldi tunnused peaks iga inimene ära tundma. Lisaks on harvem esinevaid tunnuseid, näiteks järsk peavalu, mis võib viidata veresoone lõhkemisele.
Iga aasta 29. oktoobril peetava ülemaailmse insuldipäevaga juhitakse sellele raskele, kuid ravitavale ja ennetatavale haigusele rohkem tähelepanu. „Varasematel aegadel oli insult justkui varjus. Meil ei olnud ka häid ravivõimalusi, kuid viimase 15 aasta jooksul on tekkinud tõhusad ravimeetodid ja oskame insulti paremini ennetada,“ selgitas Kõrv.
Paraku on insult siiski väga levinud: Euroopas on see südamehaiguste järel sageduselt teine surmapõhjus ja suurim invaliidsuse tekitaja. Haigekassa andmete põhjal on Eestis umbes 4000 insuldijuhtu aastas – see hõlmab nii esmaseid kui ka korduvaid juhtumeid.
Vanuse kasvades insuldioht suureneb ja üle 55-aastaste seas kahekordistub risk haigestuda insulti iga kümne aastaga. „Kindlasti on see peamiselt eakate inimeste haigus, aga kui vaadata insuldijuhtude koguarvu, siis 10–15% haigestunutest on alla 50-aastased. Insulti tuleb ette ka väga noortel, isegi lastel,“ rääkis Kõrv. Eakate insuldi põhjused on tema sõnul selgemad. „Põhiliselt on need seotud üsna hästi tuntud riskiteguritega: need on traditsioonilised kardiovaskulaarsüsteemi riskitegurid, nagu suitsetamine, kõrge vererõhk, südame rütmihäired ja diabeet,“ ütles Kõrv.
Veerandil eakate insuldijuhtudest jääb põhjus teadmata, kuid alla 50-aastaste inimeste seas on teadmata põhjustega insulti siiski palju rohkem. „Kahjuks paljudel juhtudel ei leia me patsiendil ühtegi riskitegurit: tal ei ole vererõhk kõrge, ta ei suitseta ning tal on tervislikud eluviisid. Praeguste teadmiste kohaselt oletatakse, et tegemist võib olla mõne südamehaigusega, kuid sellised patsiendid vajavad kindlasti põhjalikumat uurimist,“ selgitas Kõrv.
Insulti haigestumises võib esile tuua ka soolised erinevused. Janika Kõrva sõnul on keskealiste kuni 80-aastaste seas meeste haigestumus suurem kui naistel. „Suures osas seletatakse seda traditsiooniliste riskitegurite suurema levikuga meestel: vähene liikumine, ülekaalulisus, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. 80. eluaastast vanemate haigete seas on aga naisi mõnevõrra enam. Ka alla 35-aastaste hulgas esineb insulti rohkem naistel.“
Janika Kõrv toonitas, et insuldirisk on igal neljandal inimesel. „See on mõtlemise koht. Arstide nõu tuleb alati kuulata ja kui arst on välja kirjutanud ravimid, siis tuleb neid võtta. Meie ühiskonnas on tehtud väga palju head selgitustööd, et mõjutada inimesi oma elustiili parandama. Insuldi ennetamiseks tuleb niisiis alustada laialt tuntud tervisliku eluviisi põhimõtete järgimisest.“
Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrvaga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. Saade on järelkuulatav.
