Pikaajalise regulaarse hammaste krigistamise põhjuse ning võimalikud kahjustused aitab välja selgitada hambaarst.
Hammaste krigin mõjub mõnedele inimestele sama õõvastavalt nagu küüned kriiditahvlil. Mida aga teha, kui krigistajaks on sinu oma laps? Hammaste krigistamine, eriti öösiti, on üle aasta vanuste laste puhul küllaltki tavaline. Enamikel juhtudel on see lühiajaline komme, mis möödub hiljemalt kuue aasta vanuseks saades.
Lastel võib öist hammaste krigistamist põhjustada:
- Hambumusanomaaliad (nt see, kui ülemine ja alumine hambarida ei ole kohakuti), millest võiks rääkida hambaarstiga.
- Terviseprobleemid (nt on bruksism dehüdratsiooni, sooleparasiitide, allergiate ja menüü toitainevaesusega võimalikuna kaasnev nähtus), millest võiks rääkida perearstiga.
- Bruksism võib kaasneda mõningate muude diagnooside, näiteks tserebraalparalüüsi või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega.
- Kui lapsel on kõrvapõletik, siis võib kaasuda ka valust tingitud hammaste krigistamine.
- Hambaid krigistama võib ajada ka hammaste lõikumisega seotud valu või ebamugavustunne.
- Väga levinud hammaste krigistamise põhjus on stress. Laps võib olla ärev muuhulgas kolimise, vanemate tülide või lahutuse, uue venna või õe sünni, lasteaiateega alustamise ja muu sellise suhtes. Vahel piisab õhtusest tülist vanematega.
- Harv või ühekordne hammaste krigistamine võib olla ka lihtsalt täiesti juhuslik.
Kas mina saan hammaste krigistamist ravida?
Harilikult ei peeta hammaste krigistamist tõsiseks probleemiks. Enamus lapsi kasvavad jäävhammaste tuleku ajaks sellest välja. Vaid kõrvapõletike, hammaste lõikumise või stressirikka päeva järel hambaid krigistava lapse puhul polegi otseselt tarvis midagi ette võtta. Kui lapsel on valus, võib leevendada valu spetsiaalse tuimestava igemegeeli või lastele mõeldud valuvaigisti abil.
Kui aga hammaste krigistamine on igaöine ja pikaajaline, tuleks probleemiga kindlasti tegeleda, sest see võib häirida lapse und ja põhjustada pea- ning lõuavalusid. Kui hammaste krigistamise taga on meditsiiniline probleem, saab tegeleda selle probleemi raviga (nt parandada toitainevaest menüüd, võtta sooleparasiitide korral ussirohtu jne). Kui tegemist on probleemiga, mida ei saa otseselt muuta – näiteks hambumusanomaalia või ATH, saab hambaarst lapsele määrata hambakaitsme, mida laps öösiti kanda saab, et jäävaid kahjustusi vältida.