MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et 43% vastajate arvates tuleks välismaalaste seaduse muutmisel lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist. 20% vastajatest arvab, et võiks lihtsustada nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.
Riigikogus käib välismaalaste seaduse muutmise arutelu ning valitsus on teinud ettepaneku lisaks Ukraina sõjapõgenikele lihtsustada kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Seadusemuudatus näeb näiteks ette võimalust anda tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kuni kaheks aastaks ning tippspetsialisti 2-kordse Eesti keskmise palga kriteeriumi vähendamist 1,5-kordseks.
Ühiskonnauuringute Instituudi küsiti inimestelt antud seadusemuudatuse kohta: “Valitsus on teinud ettepaneku välismaalaste seaduse muutmiseks, mis lisaks Ukraina sõjapõgenikele lihtsustaks ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Kas Teie arvates…?” Vastusevariandid ning neid valinud vastajate osakaal oli järgmine:
• Tuleks lihtsustada ainult Ukraina põgenike töölevõtmist 43%
• Ei peaks välismaalaste seadust üldse muutma 25%
• Tuleks lihtsustada nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist 20%
• Ei oska öelda 12%
Seega kõige suurem on nende inimeste osakaal, kelle arvates tuleks lihtsustada vaid Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist ning neile järgnevad vastajad, kes üldse välismaalaste seadust ei muudaks ja kõige vähem on vastajaid, kes lihtsustaks nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist.
Kui vaadata vastuseid erakondliku eelistuse järgi, siis Reformierakonna, Eesti 200, Isamaa ja SDE toetajate seas on ülekaalus vastajad, kelle arvates tuleks lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist. Keskerakonna ja EKRE toetajate seas on enim neid vastajaid, kelle arvates ei peaks üldse välismaalaste seadust muutma.
Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat.
